Riigikontrollis äsjavalminud audit analüüsis Eesti perearstiabi korraldust ja leidis selles kolm suurt puudujääki: esiteks saadavad perearstid patsiente põhjendamatult palju eriarstide juurde (kardioloogide puhul oli põhjendamatuid suunamisi lausa 51 protsenti!) ja teiseks kipuvad patsiendid ise trügima eriarstide juurde ja haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) ka selliste hädadega, millega võiks tegeleda perearst. Tagajärg: nii eriarstide juures kui ka EMO-des on pikad järjekorrad, nii et tõeline hädaline ei pääse spetsialisti jutule. Riigile mitte vähem olulisena, kuid patsiendi jaoks ilmselt teisejärgulisena raiskab selline arstiabi väärkasutamine ka palju riigi raha – üksnes põhjendamatult kardioloogi juurde saadetud patsiendid lähevad riigile aastas maksma pool miljonit eurot. Kolmanda puudujäägina nimetab riigikontroll seda, et kohati on perearstidest nii tõsine puudus või on transpordikorraldus maakondade vahel nii halb, et kahesajast Eesti külast ei ole võimalik ühissõidukit kasutades ühe päeva jooksul perearsti juures käia.

Kinni Nõukogude ajas

Riigikontrolli auditi käigus hinnati kardioloogidest ekspertide kaasabil 411 kõrgvererõhudiagnoosiga patsiendi perearstipoolset ravikäsitlust ja selgus, et enam kui pooltel juhtudest ei olnud patsiendi kardioloogile suunamine põhjendatud. Probleemi juured on nõukogudeaegses arstisüsteemis, kus inimesed olid harjunud sellega, et polikliiniku jaoskonnaarstil oli vaid peamiselt suunav funktsioon ja raviga ta ise ei tegelenud. Paljud eakamad inimesed ongi tõmmanud kunagise jaoskonnaarsti ja praeguse perearsti vahele võrdusmärgi, kuigi perearst on vastavas residentuuris omandanud palju suuremad ametioskused ja suudaks ära teha väga palju sellest, mis aastaid tagasi oli spetsialisti valdkond. Jaoskonnaarsti harjumusi on säilinud ka eakamatel arstidel, kes on harjunud ka kroonilist haiget edasi suunama spetsialisti juurde, kuigi seda vaja poleks.

„Raviplaani koostamine on spetsialisti ülesanne, aga kui diagnoos on püstitatud ja raviplaan koostatud – võtame näiteks kas või kõrgvererõhutõve – ning saadud raviga head tulemused, siis hakkab perearst teda jälgima. See kõik toimib, aga patsient on sageli ikka sellise suunitlusega, et „ma tahaks, et seesama spetsialist, kes ravi alustaks, mind ikka uuesti üle vaataks”,” rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog doktor Margus Viigimaa.

Teine, riigile rahaliselt valus ja arstidele kurnav probleem on erakorralise meditsiini osakondadesse pöörduvad patsiendid. Riigikontrolli audit näitas nelja suure haigla põhjal koostatud analüüsis, et 39 protsenti EMO -de täiskasvanud patsientidest oleks saanud abi perearstilt. Ligi kolmveerand ilma põhjuseta EMO-desse pöördunud patsientidest ei olnud enne isegi püüdnud perearsti juurde saada, kuigi EMO-desse pöörduti ka nii tühiste kaebustega nagu nohu ja putukahammustus. Uuringus küsitleti, miks patsiendid enne perearsti juurde ei proovinud pääseda. Kaks levinumat vastust olid, et perearst polnud kas kättesaadav või ei soovinudki patsient tema poole pöörduda. EMO eelistamise põhjustena nimetati sageli sealse abi head kättesaadavust, mugavust ja uuringute tegemise võimalust.

Uuringute tegemise võimalus on üks võtmeküsimusi ka riigikontrolli auditis esile toodud kolmandas perearstiabi kitsaskohas, mis osutas patsientidest liiga kaugel asuvatele perearstikeskusele. Probleemi möönis ka Valgamaa perearst Katrin Palover, kes selle mure lahendamiseks võttis ette jõulised muutused. „Olin esmalt Karula valla perearst, aga kui naabervallas perearst suri, siis võtsin enda hallata ka teise valla patsiendid ja kokku oli siis vastuvõtt kolmes kohas. Iga päev sõitsin läbi umbes sada kilomeetrit,” selgitas Palover. Kuna kolmes pisikeses perearstipunktis vastavat aparatuuri ei olnud, tuli patsiendid kaugele uuringutele saata. „Kui said diagnoosi vaatluse ja anamneesiga kätte, siis ravisid ilma igasuguste uuringuteta, sest patsient lihtsalt ei läinud uuringutele. Võisid talle anda saatekirja, aga ta leidis, et „ma ei taha, ma ei jõua”,” selgitas ta. Kolm aastat tagasi otsustas Palover selle olukorra lõpetada ja kolis kolm pisikest arstipunkti Valga haigla ruumidesse kokku. Osal patsientidest kasvas sellega vahemaa, mis tuli arsti juurde jõudmiseks läbida, kuid see-eest on Valga haiglas käepärast uuringuteks vajalik aparatuur ja mitme edasi-tagasisõidu asemel saab patsient kõik ühekorraga tehtud. „Nüüd on nii, et oskan patsiendile sama tööpäeva õhtuks öelda, mis on tema diagnoos. On olemas sotsiaaltöötajad, kes toovad oma autodega minu juurde ka ratastoolis inimesed. Kaugusel ei ole sellega midagi pistmist, et perearstid teeks oma tööd halvemini, kuid pistmist on sellega, et on ükskõiksus, on 2600 patsiendiga liiga suured nimistud ja selle tõttu tekkiv kiirustamine,” ütles arst.

Kaugus kvaliteeti ei halvenda

Patsientide suhtumises ja eelistustes näeb probleeme ka tema. „Mina lõpetasin ülikooli lastearstina ja siis õppisin juurde veel kõrvaarsti ameti. Nüüd ma olen õppinud ka perearsti ameti, nii et ma võin öelda, et oskan oma tööd. Ajab ikka kopsu üle maksa küll, kui sind ei usaldata. Tullakse kabineti uksest sisse, öeldakse, et on see-ja-see haigus, suunata mind sinna-ja-sinna,” nentis ta ja lisas, et tema vastuvõturuumides on uuringuteks korralik aparatuur ja ta pakub uuringute kohapeal tegemise võimalust.

„Kui tahetakse saatekirja, siis ma keelama otseselt ei hakka, aga see tekitab paksu pahandust. Ma olen varsti 25 aastat arstina töötanud ja võin öelda, et kui vanasti tuldi arsti juurde kui endast targema inimese juurde, siis nüüd tullakse arsti juurde vihasena, nõudlikuna ja käskivana,” hindas arst. Inimeste muutuse ühe põhjusena näeb ta meedia negatiivset mõju. „Kui arst teeb midagi vales­ti – ja olgem ausad, ka arst on ainult inimene ja võib vahel eksida –, siis pannakse see kohe lehte. Kõik need pahad asjad, mida leht avaldab, teevadki seda, et patsiendid ei usalda meid ja on läinud ülbeks. Nad pigem uurivad kõik oma haiguse kohta internetist ja tulevad siis ning õpetavad meid,” rääkis Palover.

Kommentaar

Anneli Talvik,

Eesti perearstide seltsi juhatuse liige

Oleme seda auditit teinud koostöös riigikontrolliga, nii et tulemus ei ole meile üllatuseks ja valupunktid on täiesti õiged. Audit on väga põhjalikult tehtud ja me oleme väga rõõmsad selle üle, et on objektiivne osutaja sellele kõigele, mida me oleme aastaid rääkinud. Enim on meie mure see, et probleemide pundar hakkab mõjutama töö kvaliteeti. Audit näitab, et väga paljud põhjused, miks tööd tehakse halvasti, on tingitud tervishoiu korraldamatusest. Ka nende põhjustega, mis lähtuvad arstidest, tuleb tegelda, et miks siis nii on, et haigekassa aktsepteerib sellist kehva tööd.

Rahapuudus nullib enamiku ettepanekutest

•• Riigikontroll tegi kolme kitsaskoha parandamiseks mitmeid ettepanekuid. Üks neist soovitab vähendada pearaha osakaalu perearsti rahastamises, et motiveerida perearste ise uuringuid tegema ja selle eest lisaraha saama. Teiseks soovitab riigikontroll rõhuda e-konsultatsiooni loomisele, mis võimaldaks perearstil küsida erialaarstilt nõu, ilma et ta peaks patsienti spetsialisti ukse taha järjekorda saatma.

•• Erakorralise meditsiini osakonna poole pöördumise probleemi lahendusena soovitab riigikontroll, et osa perearstikeskusi võiks olla lahti ka nädalavahetusel ja tööpäeviti kella 18–22. Sinna saaksid pöörduda haiged, kes ei vaja erakorralist abi, kuid ei saa mingil põhjusel oma perearsti poole pöörduda. Samuti rõhutab riigikontroll patsientide teavitamise vajadust, et inimesed teaks, mis murega kelle poole pöörduda.

•• Perearstide töökoormuse ja patsiendist kaugel asumise probleemi ühe lahendusena näeb riigikontroll riiklikke toetusmeetmeid perearstide maale meelitamisel. Toetus võib olla kas stardiabi, suurema rahastuskoefitsiendi või mõne muu meetme näol.

•• Riigikontrolli ettepanekutele vastanud sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees ül­diselt toetavad esitatud ettepanekuid, kuid mis puutub rahastamise muutmisse, siis pole kiireid muutusi loota. Näiteks maaperearsti praksise loomise stardiabi paketi rajamisse puutuvalt osutas sotsiaalminister oma võimetusele. „Soovitus vajab laiemat kaasatust ja poliitilist toetust,” kirjutas Hanno Pevkur vastuseks riigikontrollile.

•• Tõsi – üht-teist on paranemas ka peagi: 2012. aastal peaks tööd alustama riiklik asendusarstide süsteem, mis laseks perearstidel puhkust võtta. Samuti peaks 2012. aastal valmima e-visiidi-süsteem, mis võimaldaks eriarstidel sortida saatekirju nii, et esmalt pääsevad vastuvõtule kõige hädalisemad.