Pereõed peavad 2005. aastaks läbima kalli täienduskoolituse

Õed peavad ligi 7000 krooni maksva koolituse eest ise maksma Nõukogudeaegse koolitusega õdedel hooldustöötaja kutse

Ülejärgmiseks aastaks peavad kõik perearstide juures töötavad meditsiiniõed omal kulul läbima spetsiaalse koolituse, ilma selleta nad töötada ei tohi.

Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul maksavad perearstid kokkuleppel õega sageli ise viimase koolituse eest, kuid põhivastutus kursuse läbimise eest lasub siiski õel endal.

300 pereõde koolitatud

Mitme tsükliga kursus võib Pruudeni sõnul sõltuvalt kohast maksta kuni 7000 krooni ja õel endal on oma napist palgast seda raha raske leida. Vahel on Tallinna linn tasunud pereõdedele mõne tsükli läbimise hinna, kuid riigi

ega kohaliku omavalitsuse korrapärast toetust ette nähtud pole.

“Praegu on õe koolitamine perearsti oma lõbu, ja nad on ise pidanud selle eest tasuma,” märkis Pruuden. “Tegelikult võib seda kahelt poolt vaadata, kas peaks maksma perearst või peaks raha tulema riigi poolt, seda enam, et riik on ju selle kohustuse ette näinud.”

Samas pole perearstide seltsi esimehe Madis Tiigi sõnul ka perearstide eelarvesse õdede koolituskulusid arvestatud. Ka koolitatakse pereõdesid suhteliselt vähe ja kui kõigilt nõutakse pereõe tunnistust, siis läheb olukord veel keerukamaks, lisas ta.

Pereõdede kursused on Tilga sõnul praeguseks lõpetanud ligi 300 õde.

Ka sotsiaalministeerium tunnistab, et õdedest on puudus. Probleemi lahendamise esimene samm on pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul hiljutine alamtunnipalga tõstmine 25 kroonini ning raviteenuste hindade kergitamine, mille kaudu tõusevad ka õdede palgad.

Suhtlemisoskust napib

Pruudeni sõnul on lähenev tähtaeg õdede liidu õppegrupid väga suureks pungitanud. Aastas läbib kursused keskmiselt 100 meditsiiniõde, neist paljude emakeel on vene keel. Eestis töötavast kaheksast tuhandest õest umbes 1200-l on Euroopa tasemele vastav diplom. Nõukogude ajal õppinud õde peetakse Pruudeni sõnul praeguste Euroopa standardite järgi hooldustöötajaks.

“See ei tähenda, et meie vanaaegse koolitusega õed ei oskaks tööd teha, protseduure oskavad nad väga hästi teha, aga sinna juurde käib suhtlemine ja inimese toetamine, mis vanaaegse koolitusega õdedel puudulikuks jääb,” lisas ta.

Perearstide selts on teinud ettepaneku, et üldõe kutsega õde võiks pereõena töötada.

“Praegu on nii, et seaduse järgi peaks üldõde kohe minema pereõe kursustele, et siis hakata uuesti õppima neid asju, mida ta just koolis õppis,” märkis Tiik.

Õdede nappuse lahendamiseks on pakutud ka võimalust, et vana koolitusega õed võiksid pereõena tööd jätkata ilma lisakoolituseta. Pruuden seda õigeks ei pea, sest siis jäävad õed koolituseta ning see oleks lati madalamaks laskmine.