Pettus: poed meelitavad
Eesti poed müüvad teadlikult tõelise Gruusia veini kaubamärgi all odavat valeveini, mille leviku vastu saavad võidelda vaid Gruusia enda veinitootjad.
”Muidugi ma tean, et need ei ole ehtsad Gruusia veinid,” ütles Tallinna Kaubamajale kuuluva Selveri arendusjuht Igor Onenko avameelselt. “Meil on ükskõik, kas nad on ehtsad või mitte. Peaasi, et neid ostetakse ja sellest teenime.”
Onenko kinnitusel ostavad inimesed Gruusia valeveini meelsasti, sest see on odav. “Kindzmaraulit ja Khvanshkarad toodetakse nii vähe, et seda ei jätku Gruusia enesegi jaoks, aga samal ajal on terve idablokk ja endine Nõukogude Liit seda täis,” tõdes Onenko.
Selveri kauplused ostavad Gruusia libaveini hulgifirmadest Dekanter ja Lukeren.
“Toome Kindzmaraulit ja Khvanshkarad Bulgaariast,” tunnistas Dekanteri müügiesindaja.
“Mõni aasta tagasi leidsime Gruusias ühe väikese veinikeldri ja tõime sellest veini prooviks. See vein oli kaks korda kallim kui Bulgaarias valmistatud. Gruusia veinide kaubamärki kasutatakse kurjalt ära ja meie teeme seda samuti. Gruusia peaks ise korra majja lööma, praeguseks on toode täielikult solgitud,” tõdes Dekanteri müügiesindaja.
Küsimus, millistest viinamarjadest Bulgaarias Gruusia vastavaid veinimarke toodetakse, hämmastas müügimeest. ”Kurat seda teab, üks poolmagus sula kõik,” ütles ta.
Gruusia valeveinide ühe suurima maaletooja OÜ Lukereni esindajad ei soovinud selgitada, kust nemad seda ostavad.
Säästumarketi ostujuht Ivi Saar ütles korduvalt, et Gruusia valeveinide müük on kõigi seadustega kooskõlas. “Kui kaubal on sertifikaat ja toode on kantud alkoholiregistrisse, ei ole meil mingit põhjust kahelda selle õigsuses.”
Selleks, et saada Eestis mingi veinimargi müügi luba, tuleb dokumendid esitada riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale, firmale Areto. Sealt esitatakse need riiklikusse alkoholiregistrisse kandmise üle otsustavale komisjonile. Kahtluse korral saadab komisjon tootenäidise analüüsiks Aretosse.
“Pettusi Gruusia veinidega pole komisjon paljastanud,” ütles komisjoni esimees Eero Kose. ”Muidugi on asi selles, et Gruusia veinitootjad peaksid ise näitama initsiatiivi ja otsima õiguslikku kaitset oma toodetele. Seni nad seda teinud ei ole. Tihti kasutatakse Bulgaarias ja Ungaris toodetud veinidel Gruusia veinide tuntud nimesid, mis on kohanimed ja ei oma õiguslikku kaitset,” rääkis Kose.
Veinitootjate liidu esindajana alkoholiregistri komisjoni kuuluv Aimar Kukk tunnistas olukorra absurdsust ja põhjendas seda Eesti alkoholipoliitika liberaalsusega. ”Veinimarkide ehtsusele vastavuse eelkontrolli Eestis peaaegu ei tehta,” tõdes ta.
Ehtsaid Gruusia veine saab Eestis näiteks Stockmannist. ”Eks see ole iga kaupmehe südametunnistuse küsimus, missuguseid veine ta pakub,” ütles Stockmanni müügikonsultant Urmas Gerndorf.
