Reformierakondlane Pevkur ei eitanud, et halduskogu on ka varasemalt teinud erandeid Nõmme ehitusmääruses. “Oluline on siinjuures see, et kui on soovitud erandit, siis teistel juhtudel on enne planeeringu kinnitamist linnavalitsuse poolt halduskogu sellega ka nõus olnud,” selgitas Pevkur Päevaleht Online'ile.

“Härra Laasi krundi puhul ei nõustunud aga halduskogu sellega ja linnavalitsus tegi otsuse lihtsalt oma äranägemise järgi ära,” lisas ta.

Pevkuri sõnul oli konkreetne Laasi juhtum vastuolus Nõmme ehitusmäärusega ning olukorda oleks saanud tegelikkuses hoopis korrektsemalt lahendada.

“Nimelt piirneb nimetatud krundiga riigimaa ning kui omanikud oleksid vähegi viitsinud aega raisata ja asjaga tõsisemalt tegeleda, oleks võinud riigimaast jupi juurde küsida ja rahulikult tulla kooskõlastama krundi poolitamist,” selgitas Pevkur, kuidas olukorda oleks olnud võimalik eetiliselt lahendada.

“Mindi aga seda teed, et küll linnavalitsus asja ära lahendab, kuna tutvused on ju olemas ja nagu näha, nii ka vaatamata halduskogu vastuseisule läks”

Linnakantselei nõuniku Toomas Pirni sõnul  on sarnaselt Lauri Laasi villaehitamisjuhtumiga Nõmmele erandeid 1200 ruutmeetri nõude eiramisel ühtekokku tehtud 30 korral.

„Nõmme linnaosa ehitusmäärus sätestas, et reeglina ei tohi olla Nõmme elamukrunt väiksem kui 1200 ruutmeetrit, tagamaks aedlinliku miljöö, st kõrghaljastuse maksimaalse säilimise ning välistamaks liigtihedalt täis ehitamist,“ kommenteeris Pirn.

„Seega ei ole alla 1200 ruutmeetriste kruntide moodustamises midagi õigusevastast,“ lisas ta. Pirni sõnul võib sätestatud piiranguid vajadusel muuta, kuid arvestada tuleb avalike huvidega.

Nimekirja koostamist kõigist 30 erandist ei pea Pirn töö mahukust arvestades mõeldavaks.