Pidu, liigne alkohol ja head teeolud. Suvine autoõnnetus hüüab tulles

Kõige rohkem kannatanutega liiklusõnnetusi juhtub just suvekuudel. Roolijoodikute arv Eesti teedel ei vähene, uus probleem on jääknähtudega nn elustiili-napsutajad: inimesed ei adu, kuidas alkohol neile mõjub. Üha rohkem soovitakse napsutanud juhte ümber kasvatada, mitte karistada.

Kuum ilm, veri vemmeldab ja õlu kosutab. Teed on ammu lumest puhtad. Jõgevamaa väikese alevi noored mehed teevad nn romukiirendust ehk panevad oma paari- kümneaastased BMW-d ja Audid kitsal ja kurvilisel külavaheteel proovile. Mõni nädal varem oli üks neist auto purjus peaga nalja pärast lasteaia hoovi kinni sõitnud. Õnneks oli laupäeva õhtupoolik

Aga juhtunu neid praegu enam ei heiduta ja ritta seatud autod annavad üksteise võidu gaasi. Seekord jõuavad kõik tervena finišisse. Statistikale otsa vaadates ei pruugi järgmine kord õnneks minna: just suvekuudel juhtub kõige rohkem kannatanutega liiklusõnnetusi. Seda tõendab ilmekalt ka tänavune 1. juuni, kui politsei teatas kuuest liiklusõnnetusest, kannatanust ja alkoholijoobes juhist. Viimaste aastate jooksul on keskmisel juunikuu päeval juhtunud neli-viis kannatanuga liiklusõnnetust, juulis kuus. Sügisel õnnetuste arv mõnevõrra väheneb ja suureneb taas aastavahetuse aegu. Veebruaris-märtsis on õnnetusi aga kõige vähem (vt graafik).

Miks just suvel? Lihtne vastus on vaba aeg ja hea ilm. Näiteks on mõni inimene harjunud igal õhtul mõne õlle jooma. Ta sõidab suvilasse puhkama, kus kesvamärjukese otsalõppemise korral on ainus võimalus seda juurde saada mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvast poest. Janu on aga suur ja nii see tee ette võetakse. Teiseks muudavad head teeolud juhi jala n-ö raskemaks.

Joobes juhtide osakaal on viimastel aastatel samaks jäänud ja inimesed pole õiguskuulekamaks muutunud.

„Õnnetusi juhtub ikka kõige rohkem seal, kus on inimesed. Selge nähtavus ja head teeolud ajendavad sõidukijuhte julgemalt gaasi vajutama ja seega ei taju nad oma sõidukiirust enam adekvaatselt. Soojad ilmad, grillipeod ja üritused ärgitavad inimesi alkoholi tarbima. See on üks peamisi liiklusõnnetuse põhjustajaid,” selgitas politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. Ta lisas, et kui kõik nimetatud faktorid kokku saavad, hüüabki õnnetus tulles. „Suvise tüüpõnnetusena on välja kujunenud olukord, kus autoroolis on alkoholi tarvitanud noormees, kes sõidab maanteel suurel kiirusel teelt välja. Tihti ei kasutata ka turvavarustust,” nentis ta.

3000 joobes juhti viie kuuga

Joobes juhtidega juhtub Eestis arvestatav osa kannatanutega õnnetusi ja neis kaotab elu keskmiselt neljandik liikluses hukkunuid. See ületab märgatavalt Põhjamaade näitajat ja ligikaudu kolmandikuga ka Euroopa Liidu keskmist.

Tõsiseid näiteid Eesti teedelt jagub. Joobnud 39-aastane Kristjan sõitis mullu Tallinna-Narva maanteel kiirusega ligi 200 km/h ees liikunud autole tagant sisse, õnnetuses hukkus ühekuune laps. Alkoholi tarvitanud 23-aastane Gregor põhjustas Tallinnas Tartu maanteel liiklusõnnetuse, milles sai vigastada 13 inimest, kellest nelja vigastused olid rasked. Kannatanud nõuavad temalt nüüd 100 000 euro suurust hüvitist. 23-aastane kriminaalses joobes ja mitmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud Randy viis Tartumaal surma peale iseenda veel kolm noort inimest.

Tänavu esimese viie kuuga on politsei teedelt tabanud juba 3000 alkoholi tarvitanud juhti. Maanteeameti mulluse uuringu järgi on 7% juhte aasta jooksul alkoholi tarvitanuna autoroolis olnud, üle poole neist (4%) on seda teinud korduvalt. Arvestades, et Eesti teedel liigub ligi 630 000 juhiloa omanikku, teeb see üle 44 000 inimese, alkoholi tarbimisest hoolimata haarab autovõtmete järele iga 14. juht. Sama uuringu järgi peab aga 94% Eesti üle 14-aastast elanikkonda sõiduki juhtimist alko- ja narkojoobes väga ohtlikuks ning 6% pigem ohtlikuks. Neid, kes joobes juhtimist ohutuks peavad, peaaegu polegi.

Kui roolijoodikud kõrvale jätta, selgub maanteeameti uuringust, et Eestis on üha tavalisem nn elustiili-napsutamine. Klaasike kliendikohtumisel, näituse avamisel või õhtusel kontserdil leiab inimestes ja ka sotsiaalmeedias positiivset vastukaja, kuid kahjuks tungib napsutamine ka autorooli: 0,2–0,49-promillise joobega juhtide osakaal kasvab aasta-aastalt. Kui joobes sõidukijuhtide arv on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus, siis elustiili- napsutajate ja jääknähtudega juhtide osakaal on kasvavas trendis, moodustades 23% tabatud joobes juhtidest.

Selge nähtavus ja head teeolud ajendavad sõidukijuhte julgemalt gaasi vajutama.

Miks see nii võib olla? Maanteeameti uuringu järgi on eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta üsna halb ja teadmised vähenevad iga aastaga. Alkoholi mõju alahinnatakse ja peetakse tegelikust palju väiksemaks. Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Rasmus Ojamets tõi näite, et küsimusele „Kui suur on 55-kilose naise vere alkoholi- sisaldus 30 minutit pärast kolme 0,5-liitrise 5% kangusega õlle joomist?” ei osanud õiget vastust (1,81 promilli) nimetada ükski küsitletud naistest. Valdavalt pakuti palju väiksemat tulemust.

Samuti on rahva seas levinud müüdid, et alkoholi lagundamisprotsessi on võimalik kiirendada magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, kuid need ei pea tegelikult paika. „Ainult 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks,” seletas Ojamets ja lisas, et ka füüsiline koormus ei aita. „Väsimus, uimasus ja magamatus üksnes pikendavad alkoholi põletamise protsessi,” ütles ta.

Lihtsalt teavitamisest enam ei piisa

Kuidas inimeste teadlikkust suurendada? Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits nentis, et joobes juhtimist puudutavate kampaaniatega on jõutud punkti, kus pole enam mõtet piirduda ütlemisega, et alkoholi tarvitanuna juhtida ei tohi. „Alkoholipoliitika puhul on juba 20 aastat tambitud, et see on ohtlik. Ühiskonnas on see taunitud, ministrid võtavad sõna ja see on mõju avaldanud,” sõnas ta. Sama ei saa Ernitsa sõnul öelda piirkiiruse ületamise kohta, mille puhul pole veel jõutud üldise ühiskondliku hukkamõistuni.

7% juhte on aasta jooksul alkoholi tarvitanuna autoroolis olnud, üle poole neist (4%) on seda teinud korduvalt.

Uuringud näitavad, et peaaegu kõik inimesed on teadlikud, et alkohol ja autojuhtimine ei käi kokku. Enamik saab ka aru, et see on ohtlik. „See tähendab, et lihtsalt teavitamine enam midagi juurde ei annaks,” selgitas Ernits. Seetõttu ongi maanteeamet hakanud teavituse fookust ümber sättima. „Me räägimegi näiteks sellest, et purjus sõpra ei tohi rooli lasta. See ei pane fookust nii palju minule kui autojuhile, vaid just ümbritsevatele inimestele. Sellisel viisil võiks kampaaniatel veel paranemispotentsiaali olla,” lisas ta. Siiski ei tohi unustada ka lihtsate tõdede ülekordamist, sest uusi liiklejaid tuleb pidevalt juurde, kuid ainult sellega enam olukorda ei paranda.

UUS SARI

See lugu on esimene Eesti Päevalehe ja Delfi suveprojektist „Iga eestlane loeb”. Uudiste, reportaažide ja lugejakirjadega soovime juhtida tähelepanu hoolimatuse, halva juhuse või joobe tõttu nii liiklusõnnetustes kui ka veekogudes kaotatud inimeludele.

Soovime, et suvekuudel ei sureks ükski eestlane asjatutes liiklusõnnetustes ega upuks rumalusi tehes või joobe tõttu. Selleks ootame kirju nii õnnetustes osalenutelt, kannatanutelt kui ka kõrvalseisjatelt, kes soovivad jagada oma mõtteid ja kogemusi, aadressil [e-mail]

Karistus või ümberkasvatus?

Praegu on purjus peaga autoroolist tabatud juhtide arv jäänud võrdlemisi samaks ega näita vähenemistendentsi. Mullu kontrollis politsei üle 900 000 autojuhi joovet, purjus peaga tabati 7880 autojuhti, süüteomenetlust (joove rohkem kui 0,2 promilli) alustati neist ligi 6000 kohta (kõigist juhiloa omanikest ligi 1%). Politsei kinnitusel on see kõigest pinnavirvendus ja samas suurusjärgus purjus juhte liigub Eesti teedel iga päev.

Samal ajal on politsei veendunud, et isegi kontrolli suurendades oleks vahelejäämise protsent väike: vahelejäämine alkoholijoobes rooli istujat ei heiduta. Näiteks paljastab Soome politsei uuring, et juht istub joobes olekus rooli keskmiselt 227 korda, enne kui ta politseile vahele jääb. „Probleem on tõsine ja murelikuks teeb see, et liikluspilt ei ole selle poolest eriti paranenud: joobes juhtide osakaal on viimastel aastatel samaks jäänud ja inimesed ei ole õiguskuulekamaks muutunud. Samal ajal panustab politsei üha rohkem ressurssi joobes sõidukijuhtide tabamisse,” sõnas Kalmer Tikerpe.

Möödunud nädalal Tallinnas peetud rahvusvahelisel roolijoodikuteteemalisel konverentsil nentisid nii Eesti kui ka välismaa eksperdid, et vahelejääjat karistades olukorda ei paranda. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena hinnangul ei aitaks ka suurem kontroll. Järjest rohkem on tarvis personaalset sekkumist ja n-ö ümberkasvatamist. Kui praegu määratakse keskmisele kriminaalses joobes vahele jäänud juhile kiirmenetluse käigus enamasti tingimisi vangistus või 1200-eurone rahatrahv, siis Ahvena sõnul see roolijoodikut ümber ei kasvata.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhardi eestvedamisel korraldati juhtprojekt, mille käigus osalesid Lõuna-Eestis kriminaalsest joobest väiksema joobega vahele jäänud juhid kuupikkuses grupitöös. Aasta pärast jäi neist purjuspäi autoroolis uuesti vahele ainult 4%. Politsei võtab projekti püsivalt kasutusse, esimesena laieneb see Lääne prefektuuri, hiljem aga üle Eesti.

Eesti ja teiste Euroopa riikide uuringud näitavad, et karistusega ei lahendata põhjust, miks alkoholi tarvitanuna rooli istutakse. Projekt aitabki probleemile teise nurga alt läheneda. „Rehabilitatsiooniprogrammiga püüame jõuda probleemi algpõhjusteni, et muuta inimese käitumist ja panna inimene ise aru saama oma käitumise ohtlikkusest,” sõnas Tikerpe. Tulevikus saab politsei joobes juhi saata rehabilitatsiooniprogrammi, kui inimene ise on sellega nõus ja vastab programmi tingimustele.

Neli fakti

7% juhtidest on aasta jooksul on autot alkoholi tarvitanult juhtinud.
227 korda keskmiselt istub juht joobes peaga rooli enne, kui ta politseile vahele jääb.
23% tabatud joobes juhtidest on jääknähtudega, see on kasvav trend.
94% elanikkonnast peab alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimist väga ohtlikuks.