Midagi ei ole parata – piim muutub lähiajal kallimaks. Jõudsalt jätkab kasvamist toorpiima kokkuostuhind, mis on praegu ligi 32 eurosenti liitri eest. Nii kallilt osteti piima kokku viimati 2008. aasta alguses. Möödunud aasta samal ajal oli toorpiima hind neljandiku jagu odavam.

„Selleks et lehmi ei peaks enam tapalavale viima, on hädavajalik, et toorpiima hind tõuseks veel ligi 15 protsenti,” rääkis põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava. Mõne aasta eest oli Eestis üle saja tuhande lüpsilehma, praegu on lehmi ligi 82 000.

Sööt kaks korda kallim

Särgava usub, et viieteistprotsendine kokkuostuhindade tõus on saabunud maikuuks. Tema sõnul on selge, et hinnatõus tähendab piima tarbimise vähenemist, kuid tarbimine taastub taas mõne aja pärast. „Julgen karta, et piima letihind stabiliseerub suveks ligi 15 krooni ehk ligi ühe euro juures,” sõnas Särgava.

Harjumaal asuva Esko talu omaniku Vello Eensalu sõnul on hinnatõus paratamatu. „Paraku on söötade hinnad maailmaturul oluliselt tõusnud,” rääkis ta. Taluomanik märkis, et näiteks odrakilo maksab möödunud aastaga võrreldes kaks korda enam, kõvasti on tõusnud ka soja ja maisi sisseostuhind.

Piimatööstuse Maag müügidirektor Karin Orr märkis, et Eestis valitseb toorpiima nappus ning hinnad tõusevad senikaua, kuni talunikud müüvad oma piima Lätti ja Leetu. Andre talu perenaise Mae Alviste sõnul tekitab välismaale piima müümise võimalus seda, et töösturitel ei ole võimalik piima hinda dikteerida. Seda, et piima hinna tõusuks on alust, kinnitas ka tema, viidates peale sööda hinna tõusu kütuse hinna kallinemisele. „Mina ütleks nii, et tõenäoliselt saaksime hakkama ka selle hinnaga, mis praegu on. Siiski on eelmised aastad tekitanud suure augu, sest iga liiter piima tootis kahjumit,” ütles Alviste.

Põllumajandustootjate keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt märkis, et möödunud majanduslanguse tõttu on paljud piimatootmise lõpetanud. Prae­gu on aga turud tõusutrendis ja eksporditingimused soodsad. Nii tekib­ki tema sõnul küsimus, miks peaks olukorras, kus meie toorpiim on välisturgudel konkurentsivõimeline ja toidu tarbimine maailmas pidevalt kasvab, piirama ekspordipotentsiaali. „See tähendaks, et peaksime likvideerima veel kolmandiku karjast ja piirama tootmismahtu vaid siseturu vajaduste järgi. Kas arvame, et siis hinnasurvet ei oleks?” küsis Hunt.  

Särgava sõnul läheb Eesti piimast Lätti ja Leetu ekspordiks keskmiselt 15 protsenti, kord rohkem, kord vähem. „Meie piima kvaliteet on nende omast kõrgem, nemad maksavad meile rohkem kui oma tootjale, sest neil on vaja kvaliteetset toodet oma toote sisse ära absorbeerida,” rääkis ta. Lätis ja Leedus ostetakse toorpiima kokku odavamalt kui meil, kuid kokkuostjad maksavad Eesti tootjatele peale. Idapiiri taga ostetakse Särgava teatel piima kokku oluliselt kallimalt – ligi 41 eurosendi eest.

Rimi: meie piimasõjas ei osale

•• Rimi Eesti Food AS-i juht Christer Östholm märkis, et ettevõtte seisukohast pole nn piimasõda praegu tähtis teema. „Meile tegelikult see sõna üldse ei meeldi ning kui õnnestub, siis proovime seda vältida,” sõnas Östholm.

•• Östholmi sõnul on hinnaläbirääkimised tootja ja kaubandusketi vahel äritegevuse loomulik osa, kus soovitakse paremaid tingimusi välja rääkida. „Aga meie ei lase kunagi läbi hinnatõusu, mille taga pole tõesti objektiivseid põhjuseid. Olgu – juhul kui tooraine on oluliselt kallinenud, siis me peame hinnatõusu kaaluma,” ütles ta ja lisas, et kui Rimi saab öelda ei, siis nii ka tehakse. „Kui aga on häid põhjuseid, tuleb hinnatõus ka läbi lasta,” sõnas Östholm.

•• Alates möödunud nädalavahetusest ei tarni AS Tere enam ühtki oma piimatoodet poeketile Comarket. Piimatootja märkis, et koostöö peatati usalduse kaotuse tõttu, kuna poekett oli rikkunud firmade lepingut. Comarketi väitel läksid suhted keeruliseks, sest tootja tõstis järsult piimatoodete hinda. Näiteks oleks kilepiima hind tõusnud kaupluses 26 protsenti.