Mustvee kordon on piirivalve jaoks ajalooline, kuna esialgselt ehitati see juba 1923. aastal. Pärast taasiseseisvumist taastati küll lähedal asuvad Omedu ja Ninasi kordonid, millest esimene asub endises sibulahoidjast kohandatud hoones ning teine ajaloolises Ninasi postijaamas, kuid mõlemad hooned on tänapäevase piirivalveteenistuse läbi viimiseks sobimatud.

Lisaks sellele, et isikkoosseisu elamistingimused ei vasta Ninasi ja Omedu kordonis kaasaja nõuetele, puudub nende läheduses võimalus ujuv-vahendite vette laskmiseks ja hoidmiseks. Selle tõttu aga pikeneb oluliselt piirivalvurite aeg sündmuskohale jõudmiseks, et tabada piiririkkujaid ja teha päästetöid piiriveekogul.

Uuel Mustvee linna ehitusstiili järgival kordonihoonel on aga kõik tänapäevased ruumid ja vahendid, mis on teenistuseks vajalikud. Lisaks tulevad kordoni juurde veel eraldi tehnikahoone, teenistuskoerte aedikud, sidemast, hõljuki seisuplats ja spordiväljak. Ujuv-vahendid hakkavad seisma kõrval asuvas Mustvee sadamas.

Alajõe kordonil teiste uute kordonitega samaväärselt moodsad ja kõrgetasemelised võimalused piirivalveteenistuse läbi viimiseks. Alajõe kordon hakkab teenindama Peipsi järve ääres Narva jõe suudme juurde jäävat 14 kilomeetri pikkust piirilõiku.

Tegemist on kordoniga Peipsi järve ääres, mis on kõige lähemal Eesti-Vene piirile. Sellel lõigul on toimunud ka väga suur osa ebaseadusliku piiri ületamise juhtumeid.

Kordonite ehitamine on finantseeritud PHARE rahadest ja ehitustöid teostab AS Eesti Ehitus.