Pikimad ravijärjekorrad ulatuvad detsembrisse
Pikimad järjekorrad erialaarstide vastuvõtule venivad detsembrisse. Näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas on pikim järjekord endokrinoloogi vastuvõtule, kus esimene aeg haigekassa raha eest on 8. detsembril. Novembrikuusse ulatuvad järjekorrad allergoloogi ja psühhiaatri ning septembrisse silmaarsti ja naistearsti juurde. Ise ravi eest makstes pääseb enamasti vastuvõtule aga juba juulis.
„Järjekorrad sõltuvad haigekassa lepingumahu piiratusest ja see puudutab nii vastuvõtte kui ka operatsioonijärjekordi,“ rääkis Ida-Tallinna keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuhi Svea Talving. „Kuna raha on piiratud, ei ole võimalik ka järjekordi kaotada. Teiseks tahab arsti juurde minna iga aastaga aina enam inimesi.“
Eesti haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel märkis, et sama eriala ravijärjekorrad erinevates raviasutustes võivad olla erinevad. “Kui ühes raviasutuses on järjekorrad väga pikad, tasub alati uurida järjekordi ka teisest raviasutusest. Samuti võivad erineda järjekorrad raviasutuse sees erinevate arstide puhul. Ka siis tasub uurida järjekordi teiste arstide juurde,” rõhutas Koppel.
Ida-Viru keskhaigla teabespetsialist Helen Vares kinnitas, et nende haiglas ei ületa ravijärjekorrad haigekassa nõukogu määratud maksimumpikkust – kuut nädalat. Vares märkis, et kui inimene soovib saada mõne kindla arsti vastuvõtule, võib järjekord talle siiski pikemaks osutuda.
Lääne-Tallinna keskhaigla ravijuhi dr Gennadi Timbergi sõnul tekivad ka nende haiglas pikad järjekorrad peamiselt siis, kui patsiendid soovivad minna mingi kindla arsti juurde. Kuigi Lääne-Tallinna keskhaigla pikimad järjekorrad ulatuvad septembrisse ja ei ületa haigekassa lubatud ooteaega, siis tuleb Timbergi sõnul siiski arvestada, et suvi on puhkuste aeg ja arstidki vajavad puhkust. „See võib ka järjekorda pikendada, just juhul, kui tahetakse minna kellegi kindla arsti juurde.“
Seisukorra halvenedes - erakorraline meditsiin
Ida-Tallinna keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht Svea Talving märkis samuti, et haigla garanteerib pääsu erialale, mitte arstile. „Kui inimene soovib aega teatud arstile, siis ei pruugi seda saada nii ruttu sellel põhjusel, et väga nimekatel arstidel on ajad täis.“
Talving kinnitas, et haigla püüab leida lahendusi järjekordade lühendamiseks, kuna pikk ootamine mõjutab tervishoidu. Talving rääkis, et praegune olukord tähendab, et kui inimene ei jõua kuude tagust vastuvõtuaega oma seisundi halvenemise pärast ära oodata, saab ta pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Praegu on tema sõnul aga probleem muuhulgas see, et erakorralisse meditsiini minnakse ka probleemidega, millega peaks tegelema perearst.
Järjekorrad oleks ka lühemad, kui inimesed teataksid, kui ei lähe vastuvõtule. „Praegu on tühivastuvõtte umbes 10%, see käib teiste inimeste ja arstide arvelt, kes ootavad ka tühja. Kui keskeltläbi käib päevas 2000 inimest, siis sellest 10% teeb päris suure arvu,“ nentis Talving.
Kiiremini pääseb vastuvõtule tasu eest. Tasulisi visiite on Ida-Tallinna keskhaiglas vaid 3% kõigist visiitidest ning ka teistes keskhaiglates on nende arv minimaalne. Samas tuleb öelda, et Ida-Tallinna keskhaiglas on tasuliste visiite hulk võrreldes esimese kvartaliga suurenenud 13%. Tartu Ülikooli kliinikumis on juhatuse liikme Mart Einasto hinnangul tasuliselt vastuvõtule minevaid patsiente umbes 10%. „See ei ole suur, aga see ei ole ka väga oluliselt tõusnud. Rasketel aegadel napib raha seda enam ja inimesed pigem kannatavad järjekorra ära,“ nentis Einasto.
Eesti haigekassa 1. juulist pärinevate andmete järgi ületavad ravijärjekorrad kuuenädalase ooteaja suurtest haiglatest kõige enam Tartu Ülikooli kliinikumis. Einasto nentis, et terves Lõuna-Eestis pole neile suurt alternatiivi ning monopoolne seis tingib pikemad järjekorrad. Küsimusele, kas pikkade järjekordade tõttu võib halveneda patsientide tervis, ei saa Einasto sõnul nii- ega naapidi vastata, kuna suuresti sõltub see erialast.
Akuutse haiguse puhul saab muidugi pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. „Sel aastal on järjekorrad pikenenud, järjekordade maksimumpikkus läks neljalt kuuele nädalale ja ka ravijärjekorrad pikenesid automaatselt, automaatselt suurenes ka kiirabi poole pöörduvate inimeste arv,“ rääkis Einasto, kelle sõnul on aga vastupidi ka selliseid patsiente, kes ei taju oma olukorra halvenemist. „Ega ootamine kellelegi kasuks ei tule, kuigi kahjulikkuse aste on erialadel erinev,“ ütles Einasto.
Põhiliseks probleemiks järjekordade pikenemise juures peab Einasto haigekassa rahade piiratust. „Juba pool aastat loeme, et igal pool koondatakse ja kärbitakse. Tulla rääkima, et tervishoid on püha lehm ja siin midagi kärpida ei saa, on ka imelik,“ arvas Einasto.
Ministeerium: järjekord arsti juurde jääb alati
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet rõhutas, et olenevalt haigusest või haiguse ägedusest on vajadusel perearstil võimalus suunata patsient erakorraliselt eriarsti vastuvõtule või statsionaarsele ravile. „Seega ei saa väita, et ravijärjekordade pikkus võiks patsienti ohtlikult mõjutada või [haigus] muutuda vähem ravitavaks,“ kommenteeris Normet.
Siiski jälgib haigekassa Normeti sõnul ravilepingu täitmist ja ravijärjekordi ning vajadusel rakendatakse leppetrahve. „Rahalistest põhjusest tulenevalt on ravijärjekorrad pikemad kui 2008. aastal, kuna ravikindlustuse eelarvet on kärbitud sotsiaalmaksu alalaekumisel ning sellel on mõju ka arstiabi kättesaadavusele,“ lausus Normet. „Järjekord arsti juurde, on siis tegemist järjekorraga perearsti vastuvõtule või spetsialisti poole, jääb alati.“
Normet selgitas, et paljud inimesed otsivad abi eriarstidelt ning perearstide poole pöörduvad vaid saatekirja võtmiseks. „Küll aga tahaks tähelepanu juhtida sellele, et perearsti usaldades võiks mõne tervisehäda jälile jõuda varem ning eriarsti juurde ei peagi minema,“ rääkis Normet.
Erialaarstid: pikad järjekorrad tekitavad segadust
•• Eesti endokrinoloogia seltsi presidendi Tarvo Rajasalu sõnul on tema erialal üsna palju plaanilist tööd ja haiguskulu hindamist ning patsiendid peavad varakult aja saamise eest hoolitsema. „Järjekord detsembrini on tõesti pikk, aga probleemide juures on mitu osapoolt,“ ütles Rajasalu viidates patsientidele, kes on enesele küll aja pannud, kuid ei ilmu kohale. Lisaks on Tallinnas endokrinolooge tema sõnul puudu.
Rajasalu märkis, et oluline on tagada piisav kvaliteet esmatasandi arstiabi osas ehk perearsti tasandil, et vältida patsientide jaoks ohtliku olukorra tekkimist. Perearst saab raskes tervislikus seisundis inimese saata erakorralise ravi osakonda. Rajasalu nentis ka, et pikad järjekorrad ei ole vaid Eesti probleem. „Paljudes rikkamates riikides on spetsialistidele pikad järjekorrad,“ sedastas ta.
•• TÜ kliinikumi neuroloogia osakonna juhataja Siiri-Merike Lüüsi hinnangul on neuroloogias järjekorrad kontrolli all. „Ma arvan, et on selliseid seisundeid ja haigusi, mis annavad oodata, aga seisundi muutusel on alati võimalik arsti juurde pöörduda ka erakorraliselt,“ lausus ta. Lüüs lisas, et haigele tuleb loominguliselt läheneda, pidades silmas, et käituda tuleb vastavalt patsiendi seisundile.
Närvihaigused süvenevad Lüüsi sõnul enamasti tasapisi, inimene harjub haigusega ning ei saa aru, et tal midagi viga on. „Alles siis, kui teised hakkavad ütlema, et midagi on valesti ja peaks pöörduma arsti juurde, siis tehakse seda,“ ütles Lüüs ja lisas, et inimesed ootavad sageli juba enne järjekorda panemist kuid.
Haigekassa andmetel oli juuli esimesel päeval neuroloogias pikim järjekord TÜ kliinikumis – 104 päeva ehk kolm ja pool kuud. Teistes haiglates oli järjekord umbes kaks kuud ja vaid Lääne-Tallinna keskhaiglas jäi järjekord nõutud kuue nädala sisse, küll ülinapilt ühe päevaga. „Haige poolt vaadates on kindlasti ooteaeg pikk,“ arvas Lüüs pikimate järjekordade kohta neuroloogias ning lisas, et pikemaid järjekordi küll ei tahaks.
•• Ida-Tallinna keskhaigla kardioloogia osakonna juhataja Tiina Uuetoa sõnul on Eesti inimesed harjunud, et plaanilised uuringud toimuvad nüüd ja kohe. „Maailmapraktika näitab seda, et inimesed ootavad kuid. Meil oodatakse plaanilisi uuringuid kuu aega ja mitte rohkem,“ märkis Uuetoa.
Uuetoa tuletas meelde, et järjekorrad kasvavad välja haigekassa lepingutest ning lisas, et see on lihtne ja valus skeem. „Plaaniliste uuringute juures on psühholoogiline moment – kui täna panna aeg detsembri algusesse, kas siis mäletad ja tuled? See tekitab segaduse, et haiged unustavad oma aja ning töökorraldus on sellest natuke häiritud,“ lausus Uuetoa.
Kuigi patsiendikaitse seisukoht on Uuetoa sõnul, mida rutem saab inimene arsti juurde, seda parem, siis seda mõjutab kõikjal maailmas majanduslik probleem. Tänavune aasta on tema sõnul plaanilisi järjekordi pikendanud, kuid kuna erakorraline meditsiin toimib teisiti, siis patsiendid ravita ei jää.
Kardioloogina leiab Uuetoa, et kuna Eestis surmapõhjuseid vaadates on suur osa südame- ja vererõhuhaigustel, siis peaks kardioloogia olema prioritiseeritud. „Kardioloogia võiks olla paremas seisus ja esiplaanile seatud,“ arvas Uuetoa, kelle sõnul on prognoos tõsine, kui haigust pole õigel ajal ravitud.
