Oma suuruse ja kuju poolest on kõrrelised väga erinevad: tugevate nooljate lehtedega tarnadest, õhkõrnadest tuules lendlevate vartega stepirohust kuni spiraalkeerdudega loani välja.

Sama suur skaala hõlmab kõrreliste kasvukohti ja hooldust. Tundub, et kõrreliste pärisosaks ongi sujuvalt sobituda tingimustesse, mida neile ette antakse.

Siiski on kõrrelisi, kel on oma selged eelistused. Kuiva pinda vajavad Juhani puukooli peremehe Tiit Juhani sõnul tarnad ja stepirohi, märga või niisket mulda tahavad luga ja luht-kastevars. Praegu on just sobiv hetk peenrasse kõrrelisi lisada, sest aiakeskustes on suur valik puhmikuid ning taimed jõuavad juurduda.

Sobitage eri suuruse ja tooniga kõrrelisi rahustama värvikirevat suvelillepeenart, pakkuma uut vormilahendust püsilillepeenral ning tõmbama pilku aiavaasis.

Kõrrelised üllatavad juba esimesel sügisel, sest sageli erineb nende sügisvärv kevadisest ja suvisest. Nii saavadki mitmed kõrrelised endale dekoratiivse kollase või punaka rüü, millele loodus loob täiuslikkuse hommikuste kastepiiskade või härmatisega.

Kõrrelised ja talv

Ehkki tegemist on suhteliselt vastupidavate taimedega, tuleb märkida, et talvitumine on hõlpsam, kui kasvukoht on õige. Paljud kõrrelised ei kannata seisvat vett, sest siis võib juurekael mädanema minna või läbi külmuda.

Tiit Juhani nimetab talvetundlikena just paruktarnasid (Carex comans) ja halli aruheina (Festuca glauca) sorte, mida soovitab istutada vett läbilaskvasse pinnasesse, soovitavalt kergele kallakule. Soovitav on need talveks katta kuuseokstega, et sinna koguneks katteks ka lumi.

Maris Paalvelt soovitab talvekindlate kõrreliste puhmad talveks alles jätta – nii säilib alguses taime dekoratiivsus. Hiljem on rohke lumi taimele hea soojustus.

Et kõrrelised sobivad väga hästi pottidesse, tuleb korralikult läbi mõelda nende talvitumine. Parim on taim koos potiga maasse talvituma kaevata ning kevadel sealt jälle üles võtta. Kivi- või graniitpottide puhul tuleks taim koos mullaga õrnalt välja võtta, talveks tavalisse plastkonteinerisse istutada ja see omakorda maasse kaevata.

Allahindlus: suvelilled poole hinnaga

Suvelillede aeg pole veel läbi, kuid aiakeskused teevad neile juba allahindlust. Juhani puukoolis müüakse suvelilli poole hinnaga, lillesoodustusi on ka suurkaupluste juures müügi-platsidel. Kui ilm püsib soojana, rõõmustavad suvelilled peenral ja pottides poole septembrini.

Punane teeleht: raviks ja iluks

Kes koduaias maitse- ja ravimtaimi kasvatab, rõõmustab kindlasti, kuuldes ilusast punasest teelehesordist Plantago major Atropurpurea. See lopsakate ja pisut lillakate lehtedega teeleht on õuemurul kasvavast teelehest suurem ja silmatorkavam, sobides kenasti püsilillepeenrasse dekoratiivtaimeks. Siiski on sordil säilinud ka tavalise teelehe raviomadused.

Lobelia X speciosa

Midagi erilist on kindlasti eriline lobeelia (Lobelia X speciosa). See hübriidlobeelia on saadud kolme lobeelialiigi – L. cardinalis, L. siphilitica ja L. fulgens – ristamise tulemusel.

Mis teeb selle lobeelia eriliseks? Tegemist on mitmeaastase lobeelia, s.t püsilillega. Enamasti tuntakse lobeeliaid meil kui suvikuid. Samas on ta küllalt külmakindel.

Siiski ei maksa sügisel kuivanud taimeosi tagasi lõigata, las nad aitavad talvel taime ümber lund korjata, et juurtel soojem oleks.

Müügil on eri värvi sorte: sort Fan Blue on siniste, Fan Scarlet tulipunaste õitega. Õied paiknevad piki vart, alustavad õitsemist juunis ja õitsevad septembrini. Taimed paljunevad seemnetega.

Aedhortensiasort White Dobe

Hansaplantis on müügil aedhortensia uus sort White Dobe. See vanadest aedadest tuttav lill on harjumuspärasest pisut erineva õisikuga: laial õisikul on imetillukesed õied, mis meelitavad oma erilise lõhnaga õitsemisperioodil putukaid. Sellel sordil on tugevad oksad, nii ei murdu nad suurte õiekobarate all. Aedhortensia armastab viljakat mulda ning eelistab päikesepaistelist kasvukohta.