Pimedate raamatukogu koliti takistusriba taha


Pimedate  raamatukogu koliti takistusriba taha
Avo Falkenberg on nördinud, et raamatukogu majani ei vii kõnniteed ja sissepääsu peab otsima läbi naaberhoovide.Arno Mikkor

Raamatukogu soovib kõnnitee ja valgusfoori rajamist, aga linnal selle jaoks raha pole.

Esmaspäeval kolis Eesti pimedate raamatukogu uude asukohta Suur-Sõjamäe teel. Nüüd on selle töötajatel suur mure: sinna ei vii kõnniteed ja hoone juures pole helisignaaliga valgusfoori. Tiheda liiklusega Suur-Sõjamäe tänaval ei ole praegu isegi liiklusmärki, mis teavitaks autojuhte, et piirkonnas liigub nägemispuudega inimesi. Pimedate ligipääsu raamatukogule raskendab ka see, et otse maja sissekäigu kõrval käib vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus.

Raamatukogu töötajatest on neli pimedad või nägemispuudega, tööle tullakse kas nägijast kolleegi autoga või mitmekesi ühissõidukitega. Paarsada meetrit bussipeatusest majani tuleb käia kas mööda teeserva või minna läbi kõrvalhoonete hoovidest.

„Ei peaks ju kellegi territooriumist läbi käima, see pole normaalne,” rääkis raamatukogu töötaja Avo Falkenberg. Raamatukogu eelmisse asukohta Tondil oli tema sõnul lihtsam minna – trammipeatus otse ukse ees ja üle tänava aitas helisignaaliga valgusfoor. Nüüd tuleb Falkenbergil õppida, kuidas turvaliselt tööle jõuda.

Linnal raha ei ole

Eesti hoiuraamatukogu direktor Vaiko Sepper tegi kultuuriministeeriumile ettepaneku, et bussipeatus toodaks maja ette, nii et töötajatel ja külastajatel jääks otse mööda kõnniteed ukseni tulla vaid paarkümmend meetrit.

Eile Tallinna transpordiametilt saabunud vastuses ei peetud aga bussipeatuse nihutamist vajalikuks, sest jalgsi tuleb kõndida 185 meetrit. „Mõistame, et nägemispuudega inimestele ei ole tänased jalgsikäigu tingimused rahuldavad ja ka ohutud,” nenditakse kirjas, kuid raha kõnnitee ja foori tarvis linnal ei ole.

„Meie meelest on see väga suur probleem, sest võtab võimaluse kohal käia,” ütles Eesti pimedate liidu juhatuse liige ning tööhõive- ja hariduskomisjoni esi-mees Janne Jerva. „Inimene tahaks ikka vahetevahel raamatukogus käia ja nõu küsida.” Ta lisas, et liit raamatukogu kolimisega nõus ei olnud.

Kultuuriministeeriumi nõu-nik Meeli Veskus aga probleemi ei näe, sest pimedatel on võimalik heliraamatud ka postiga koju tellida ja kohale minna pole tingimata vaja. „Ilma saatjata käivad raamatukogus vaid paar-kolm inimest,” märkis Veskus. Tema sõnul oli kolimise puhul esma-tähtis, et töötajad saaksid head ruumid. Ometigi on raamatukogu juuni algusest avatud ka külastajatele. Registreeritud lugejaid on üle Eesti 463, neist umbes 200 elavad Tallinnas.

Direktor: eelmine koht oli hullem!

•• Eesti pimedate raamatukogu direktori Vaiko Sepperi sõnul oli eelmises asukohas Tondi 8a renditud ruumide olukord lausa hull. Probleeme oli keskküttega, radiaatorid paigaldati alles möödunud aastal. Peagi kukkusid neli-viis radiaatorit seinalt alla – hea, et töötajad viga ei saanud, rääkis Sepper. Vihmaga olid põrandatel veeloigud ja eelmisel sügisel ette võetud aknavahetus pani hallituse vohama.

•• „Terviseamet oleks kindlasti ettekirjutuse teinud – hea, et nad seda kohta ei näinud!” ütles ka kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus.

•• Veskuse sõnul otsiti pimedate raamatukogule uusi ruume kolm aastat.

•• Kui Tondil tuli renti maksta ligi 300 000 krooni aastas, siis Suur-Sõjamäe hoone kuulub ministeeriumile endale. „Loomulikult on majanduslikult kasulikum tuua filiaal emakoju,” lausus Veskus. Samas majas asub ka Eesti hoiuraamatukogu, mille põhieesmärgiks on säilitada harva kasutatavaid võõrkeelseid teavikuid.

•• Eesti pimedate liidu juhatuse liikme Janne Jerva hinnangul oleks aga olnud odavam remontida Tondi hoonet, mille juures on trammipeatus ja töötab helisignaaliga valgusfoor, kui kolida ja hakata Suur-Sõjamäele vajalikke teid ja valgusfoori rajama.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare