Pirita linnaosas asuvat sõjaeelse aja silmapaistva kultuuriloolase Albin Strutzkini kauni arhitektuuriga puitmaja ähvardab lammutamine ning selle asemele võidakse rajada kortermaja.

Albin Strutzkin tundis suurt huvi Pirita kloostri varemete vastu ning tema eestvõttel asutati 1925. aastal Pirita kaunistamise selts. Väidetavalt projekteeris Masti teel asuva Strutzkini puumaja tuntud arhitekt Karl Burman.

Pärast Strutzkini surma elas majas tema tütar, kuid kuna tütrel lapsi ei olnud, siis ta loobus majast. Praegu kuulub juugendhistoritsistlikus stiilis ehitatud maja kinnisvarafirmale OÜ GMP Investeeringud ning sellele on antud lammutamisluba.

Teises kohas kaotab mõtte

Maja säilitamist soovib Pirita selts, ent nende avalduse hoone muinsuskaitse alla võtmiseks lükkas Tallinna kultuuriväärtuste amet tagasi. “Oleme nüüd aru andnud, et see maja läheb lammutamisele,” nentis seltsi juhatuse esimees Maiu Plumer.

Linna kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Oliver Orro ütles, et maja kaitse alla võtmist arutades arutleti peamiselt hoone kultuurilise ja ajaloolise väärtuse üle, aga maja iseseisev arhitektuuriline väärtus võis jääda mõnevõrra tagaplaanile. “Tegelikult on tegemist väga ilusa juugendhistoritsistliku hoonega, kus on palju originaaldetaile,” ütles Orro, kuid lisas, et tagantjärele on keeruline hoone staatust muuta.

“Me küll hindame Albin Strutzkini panust Pirita ajaloopärandi kaitsel, ent ei leidnud teda olevat Eesti riigis nii ajaloolise isiku, et hoone peaks olema riikliku kaitse all,” ütles poolteist aastat tagasi kultuuriväärtuste ameti otsuse tegemise juures olnud peaspetsialist Henry Kuningas.

Maiu Plumeri sõnul oli seltsil vahepeal mõttes isegi maja palkideks võtta ning teise kohta ümber kolida, kuid see idee langes ära. “Selle maja koht oleks just siin Pirital. Mõnes teises kohas kaoks tema mõte,” lausus Plumer.

Kehtiva detailplaneeringu alusel võib Strutzkini maja asemele ehitada mitmekorruselise korterelamu. GMP Investeeringute juhatuse liikme Ants Juhani sõnul ei ole ettevõttel hoone lammutamiseks ja uue asemele ehitamiseks veel täpset ajagraafikut.

Albin Strutzkin oli Pirita hing

Albin Strutzkin asutas

Pirita kaunistamise seltsi

•• Tallinna linnamuuseumi teadur Toomas Abiline nimetas Albin Strutzkinit sõjaeelse aja Pirita avaliku elu hingeks. “Strutzkini maja oli üks esimesi suvilaid, mis linna poole Pirita jõge ehitati. Pirita poole minnes oli see linna piiriks,” ütles Abiline.

•• Albin Strutzkin pälvis oma tegevuse eest selliseid hüüdnimesid nagu “Pirita linnapea” ja “Pirita hing ja süda”.

•• Pirita krundi omandas ta 1910. aastal ning jäi sinna elama rohkem kui 50 aastaks.

•• Tema suurimaks ettevõtmiseks jäi Pirita kloostri varemete korrastamine ning uurimis- ja konserveerimistööde organiseerimine.

•• Strutzkini asutatud Pirita kaunistamise seltsi eesmärgiks oli parandada Pirita sanitaarolusid, rajada mänguplatse, supluspaiku ja jalutusteid ning säilitada Pirita kultuuri- ja loodusväärtusi.