Pirita jõest leiti spioonipüüdja

Pirita jõe puhastajad sattusid hiljuti vetelpäästekaatriga sõites ootamatult lõksu. Linnaosavalitsuse spetsialisti ning kaevetööliste suureks üllatuseks leidis tuuker jõepõhjast sinna Moskva olümpiamängude purjeregati eel paigaldatud spioonivõrgu.

Pirita haljastuse ja heakorra peaspetsialist Täpi Made ütles eile Eesti Päevalehele, et jämedatest ja peentest trossidest tehtud võrk oli otsapidi jõe põhjas ning kindlustatud betoonist kamaka abil.

"Allveespioonide kartuses paigaldati olümpiaregati eel Pirita jõkke kaks võrku. üks oli Pirita silla lähedal ja võeti kohe pärast olümpiat jõest välja. Teise asukohta täpselt ei mäletatud, teati, et on kusagil tagapool," lausus Made.

Eesti mereturismi assotsatsiooni president ja Pirita eelmise halduskogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Sulev Roosma sõnul oli jões seisnud diversantide püüdmise võrk päästelaevadele ning sukeldujatele väga ohtlik.

"Seda osa jõest ei ole juba ammu kontrollitud. Viimati suhtuti piirkonna puhastamisse täie tõsidusega 1979. aastal. Viimati presidendiks kandideerinud Enn Tõugu konstrueeris selleks tarbeks isegi spetsiaalse süvendaja," meenutas Roosma.

Röövpüüdja on järjekindel

Puhastustööde käigus on vesiehitusfirma Tetrapood juhataja, tuuker Mati Roosma jõepõhjast avastanud ka kuus röövpüüdjate kalavõrku. Linnaosa haljastuse ja heakorra peaspetsialisti hinnangul seatakse võrke üles lausa nüri järjekindlusega või teevad seda inimesed, kes puhustustöödest kuulnud pole.

"Nüüd läheb kolmest pimedaks ja lõpetame töö ära, kui hommikul tagasi tuleme, on kalda ääres kõrkjates ikka mõni plastikpudel või penoplasti tükk hulpimas," kinnitas Made. Viimase paari päeva jooksul on jõepuhastajad võrkudest leidnud ühe suure haugi ja veel suurema latika.

Röövpüüdjate saagi panevad kirja mereinspektsiooni kalakaitsjad. Koostöö mereinspektsiooniga laabub linnaosa spetsialisti sõnul viimasel ajal kenasti. Erinevalt esimesest kahest jõepuhastuspäevadest, mil Tetrapoodi tuuker tiris kaldale viis salapüügivõrku ning kalakaitsjad asja vastu üldse huvi ei ilmutanud.

Mereinspektsioon ei andnud peadirektori Aado Luksepa sõnul puhastustöödeks esialgu nõusolekut lõhe ja meriforelli kudemisaja tõttu. "ütlesime, et enne mai lõppu me puhastajaid jõe äärde lubada ei tahaks," lausub Luksepp.

Ehkki keskkonnaameti jäätmemajanduse osakonna juhataja Maret Järve sõnul tahab punane kala rahu oktoobrist juunini kestval kudemisajal, saadi kalaspetsialistidelt kooskõlastus jõe puhastamiseks üsna kiiresti. "Töötajad teavad täpselt, kuidas jõge puhastada, et ei kaasneks tahke hõljumi ja muda kontsentratsiooni märkimisväärne tõus," ütles Järv.

Metallikokkuost sai laululava

Võrkude ja püüniste kombel töötas jões seni ka sinna uppunud puit. "Palju teraskonstruktsiooni oli puude okste vahele kinni jäänud ja sinna ladustus nii muda kui ka rämpsu," märkis Roosma.

Kui prügimäele on Pirita jõest saadetud 30 kuupmeetrit palke ja kände, siis EMEX-i metallikokkuost on saanud rikkamaks kolme tonni mittestandardse kraami võrra. "Puhastajad leidsid jõest titekärusid ja talajuppe, aga kõige rohkem kraanikausse," kirjeldas Made.

Metallikokkuostu viidud väärt kolinate hulgas oli ka kunagi jõekaldal jaanituletegemise platsi kõrval asunud laululava kaks küljetükki. Linnaosa juhtidele meenusid lava lammutamas käinud pahategijad seepeale ülima selgusega.

Esialgu arvasid töömehed, et Pirita jõe alamjooksu puhastamiseks piisab nädalast. Nüüd on neli suurt tõstukit, kaks kaatrit ning töölised Lükati silla ja jõe suudme vahel rüganud hulga päevi ning pidanud üheainsa vihmapüha.

11. novembril alanud Pirita jõe kalda rämpsust puhastamisega loodetakse lõpule jõuda enne jõule. Keskkonnaameti korraldatud jäätmekäitlusprojektide võistlusel äramärkimist leidnud Pirita jõe osalise rämpsust puhastamise lepingut käsitlev täitmiseakt valmib linnaosavalitsuses täna.

Jäätmehoolde Fondist jõe puhastamiseks eraldatud 105 000 krooni abil saab osa jõest täpselt nii korda, et ujujad ning muidu vees ukerdajad enda lõhkumist enam kartma ei pea. Inimeste ja paatide kõrval võidavad ka ürgoru supelvette kudemistsooni sattuvad siirdekalad ning hakkavad mereasjatundjate hinnangul juba õige pea kiiremini ja mugavamalt arenema.

PIRET PEENSOO