Pirita ootab pikisilmi uue koolimaja ehitust
Pirita on pealinna linnaosade peres kõige väiksem liige, kuid see-eest on seal viimaste aastate jooksul rahvaarv kõvasti suurenenud. Veel kümmekond aastat tagasi alla 10 000 elanikuga Pirita on kasvanud üle 15 000 inimese koduks – eelkõige tänu noortele peredele. Sellest hoolimata ei plaani linn praegu koole juurde rajada.
Kõige teravamalt tuli probleem välja praeguste koolikatsete aegu, kui tavapäraselt Piritale koolikohti pakkunud kesklinna koolid muutusid terve linna lapsevanemate unelmaks, ja korraga tekkiski olukord, kus Pirital jäi esialgu üle saja lapse koolita. „Ärge muretsege, määrame teie lapsele elukohajärgse kooli,” lohutas haridusamet. „Lasnamäe pole ka Piritast kaugel,” lohutas abilinnapea. Ent Pirita selts otsustas pöörduda linna poole palvega mõelda lõpuks ometi Piritale uue kooli ehitamisele.
„Linnaosas on aru saadud, et elanike arvu kasv toob kaasa ka koolikohtade vajaduse, mistõttu on kaks krunti võimalikele koolihoonetele juba praegu olemas,” lausus Jako Salla Pirita seltsist. „Haridusamet, mis peaks koolihooned valmis ehitama ja koolid tööle panema, aga ütleb, et olukorda hakatakse alles analüüsima 2012. aastal.”
Pirital on praegu kaks kooli: väike kuueklassiline Merivälja kool ja Pirita majandusgümnaasium. Suure soovijate arvu tõttu on koolid valmis õpilasi ka kahte vahetusse vastu võtma, kuid kaugemale tulevikku vaadates kätkeb seegi lahendus märgatavaid karisid. Nimelt peaks majandusgümnaasium võtma kõik Merivälja koolis õppijad kunagi enda ruumidesse, kuid üle tuhande õpilasega gümnaasium pole kummist – see on piltlikult öeldes lastest punnis.
Probleemiks on müra
„Pirita koolis on klassiruumid ehitatud koridorinurkadesse, kasutatakse kahes vahetuses õppimist, aga samas on probleemiks müra, mis on tingitud suurest laste arvust väiksel pinnal,” seisab Pirita seltsi pöördumises.
„Praegu on Tallinnas koolikohti üle magalates ning puudu eelkõige Pirital ja Nõmmel. Nii esimesel iseseisvusajal kui ka Nõukogude ajal ehitati koolid sinna, kuhu rajati elamuid – seega viimased suuremad koolivõrgu arendused Tallinnas valmisid koos Lasnamäe ja Õismäega,” lausus Salla.
„Olukord on tõsine, sest Merivälja kooli õpilased tuleb meil vastu võtta,” sõnas Pirita majandusgümnaasiumi direktor Rita Rumm. „Mingi selguse annab ehk linna uus hariduse arengukava, mida hakatakse ette valmistama käesoleval sügisel.”
Linnaosa üldplaneeringu kohaselt peaks Piritale koos uute eluasemetega rajatama ka kool 750 õpilasele, kuid linnal pole selleks praegu kas raha või tahtmist. Läinud kuul külastas Merivälja kooli näiteks ka abilinnapea Mihhail Kõlvart, sest koolipere soovis linnavõimule näidata juba aastaid juurdeehitust ootava hoone olukorda. „Meie ootame juurdeehitist, kuhu tulevad võimla, ujula ja raamatukogu, juba aastast 1964,” sõnas Merivälja algkooli direktor Kaja Laanmäe. „Kui loobume Merivälja raamatukogu jaoks planeeritud ruumist, saaksime juurde umbes viis klassiruumi.”
Paari aastaga on 106 last üle
•• Pirita seltsi kuuluv Aet Kolde pani haridusameti ja ministeeriumi materjale kasutades kokku graafiku, millest selgub, et kui 2011. aastal on Pirital isegi koos lisaklassiga pakutavaid koolikohti 21 võrra vähem kui soovijaid, siis 2015. aastal tahaks koolis õppida koguni 106 õpilast rohkem, kui on koolikohti.
•• „Kuna laste arv hüppeliselt kasvab, siis eeldatavasti on Pirita majandusgümnaasium sunnitud ka edaspidi võtma vastu neli paralleeli,” leidis Kolde. „Kui Merivälja koolis lõpetab kolm paralleeli, siis võime eeldada, et ühe klassi jagu lapsi suudab leida kesklinnas koha, kuid kahe klassi lapsed sooviksid tulla Piritale.”
•• Kui tänavu peab gümnaasiumihoone mahutama 28 klassikomplekti, siis 2019. aastaks suureneb see arv juba 42-ni.
Haridusamet: kiirustada ei saa
•• Haridusamet üritab olukorra endale selgeks teha 2012. aastaks.
•• Ameti infospetsialisti Leini Jürisaare vahendatud vastusest selgub, et siis peaks valmima koolivõrgu arengukava. „Koolivõrgu planeerimine on pikaajaline protsess, mida pole võimalik teha kiirustades ja olukorda eelnevalt analüüsimata. 2003. aastal võeti vastu Tallinna koolivõrgu korrastamise kava aastateks 2003–2012, mis on olnud aluseks kõigile koolivõrgus toimunud muudatustele. Kehtiv kava lähtus selle koostamise ajal aktuaalsetest demograafilistest näitajatest,” ütles Jürisaar.
•• „Kool pole nagu ajalehekiosk, mida on võimalik lihtsasti ühest kohast teise paigutada, avada ja siis mõne aja pärast jälle sulgeda. Esiteks on ühe kooli ehitamine väga ressursimahukas, teiseks vajab see ka kriitilist hulka õpilasi ja õpetajaid, et temast toimiv ja arvestatav kool saaks. 1990. aastate lõpus avati Eestis mobiilselt ja kiirustades mitmeid koole, mille eluiga üsna lühikeseks jäi. Rahapuudust Tallinnal küll pole, aga nii palju raha ka ei ole, et kiirustades ja põhjalike analüüsideta uusi koole ehitada, mida viie või kümne aasta pärast uuesti sulgema peaks. Kui aga analüüsid näitavad, et mõnda piirkonda on uut koolimaja tõesti vaja ning et sellest kujuneks jätkusuutlik kool, siis ei ole selle rajamine välistatud,” lisas Jürisaar.
