Plaanitavad kaevandused seavad puhta põhjavee ohtu
Pandivere kõrgustik on Eesti põhjaveele väga tähtis, sealt algavad paljud suured jõed.
Eksperdid kardavad, et põlevkivi kaevandamine võib saada sellele piirkonnale saatuslikuks.
Hüdrogeoloog Indrek Tamm ütles, et kaevandused ei rikuks põhjavett mitte niivõrd tegutsemise ajal, kui just pärast kaevamise lõpetamist. “Kaevanduste sulgemisel saastub põhjaveekiht sulfaatide ning fenoolidega,” selgitas ta. Fenoolidega saastunud vesi hakkab haisema. “See ei ole enam edaspidi joogiveena tarvitamiseks kõlblik,” nentis Tamm. Probleem tuleneb asjaolust, et pärast kaevandamise lõppu ei pumbata šahtidest enam vett välja ning kaevandusse kogunenud põhjaveekiht saastub.
“Kaevandamise tagajärjel väheneks ala, kust on võimalik saada pindmist puhast põhjavett,” kinnitas Tamme. Sonda vallas võib kavandatava kaevanduse tõttu löögi alla sattuda Sirtsi looduskaitseala, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku.
Viimasel riigikogu keskkonnakomisjoni istungil nõudsid Rägavere, Sonda, Maidla ja Mäetaguse valla juhid, et Uus-Kiviõli, Sonda, Uljaste, Oandu ja Seli uuringuväljadel kaevanduslubade väljastamine peatataks.
Sotsiaalmõju tuleb hinnata
Sonda vallavanema Andrea Eiche sõnul nõustus keskkonnaminister Villu Reiljan, et esmalt tuleks põhjalikult hinnata kaevanduste keskkonnamõju. Alles siis saaks otsustada, kas anda kaevandamisload või mitte.
Samas puudub omavalitsustel praeguste seaduste kohaselt õigus pärast keskkonnamõju hinnangu valmimist oma arvamust avaldada – kaevanduste poolt ja vastu otsustamine jääks täielikult sõltuma keskkonnaministeeriumist.
Eiche sõnul pole kindel, kas kaevanduste mõju piirkonna sotsiaalsfäärile uuritakse piisa-valt põhjalikult. “Suuliselt küll kinnitatakse meile, et mõjusid hinnatakse, kuid samas seda vana seaduse järgi antud juhul tegema ei pea – jutt on üks asi, tegelik elu aga teine.”
Kaevanduste mõju alla jäävad kaitsealad
Pandivere riiklik veekaitseala
Moodustati 1988. aastal Pandivere kõrgustiku, selle võlviosa põhjavete toitumisala, kõrgustiku nõlval ja jalamil asuvate suurimate allikate ning kõrgustikult alguse saavate jõgede ja moodustuva pinna- ja põhjavee kaitseks.
Sirtsi looduskaitseala
Sirtsi sood ümbritsevates metsades elab Eesti kõige elujõulisem I kategooria kaitsealuse liigi lendorava asurkond. Looduskaitsealal on teada üheksa lendorava esinemispiirkonda, neist kaks on ühtlasi ka riiklikud seirealad.
Lisaks pesitsevad kaitsealal kaljukotkas, väike konnakotkas ja must-toonekurg. Sirtsi soo ja selle ümbruse metsades elab arvukalt ka metsiseid.
