Kopli ja Ülemiste on linna murelapsed

Linna tuletõrje- ja päästeameti (TTPA) pressiesindaja Kirill Teiter rääkis, et ühe tsisterni plahvatuse korral levib kuumus ja löögijõud 800 meetri raadiuses. “Kopli kaubajaam asub peaaegu linna südames ja seal on tsisterne rohkem kui üks. Stenbocki maja asub aga jaamast linnulennult 500 meetri kaugusel…”

Kuumus levib 800 meetri kaugusele, TTPA direktori asetäitja Kuno Tammearu sõnul jääb surmatsoon aga 300 meetri raadiusse. “Meie kriisireguleerimisteenistus näeb bensiinitsisternides tõepoolest suurt ja väga reaalset ohtu,” lisas ta.

TTPA juhataja teine asetäitja Karli Sassi ütles, et kaubajaamale pandi ameti pealekäimisel mõni aasta tagasi aed ümber ja ala valgustati. Samas nentis ta, et veelgi suuremat ohtu kui Kopli oma kujutab endast Ülemiste kaubajaam. “Kui rongid Tapalt siia toodi, siis Ülemistel ei tehtud mingeid planeeringuid ega ümberehitusi, seal pole aedagi,” ütles Sassi.

Veel peavad päästeametnikud ohtlikuks reguleerimata ülesõidukohti. “Seal juhtub väga palju õnnetusi ja ei piisa ainult asjaomaste hoiatustest, et autojuhid peaks tähelepanelikumad olema,” märkis Sassi. Tema sõnul on päästeametnike seisukohalt väga kahetsusväärne, et reguleeritavad või tõkkepuuga ülesõidud kadumas on.

Sajaprotsendilist kindlust ei saagi olla

TTPA on rongide ohtlikkusest rääkinud nii linna kui ka Eesti Raudteega, kuid erilist tulemust ei ole. “On kava transiit linnast ümber suunata, kuid seda alles aastaks 2007. Me võime küll rääkida, et on ohtlik, kuid takistusi äritegevuseks me teha ei tohi. Keegi ei soovi kuulda, et peab jälle raha kulutama.”

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Margus Värav nõustus, et tegemist on suurte ohuallikatega. “Sellist kaitset aga, mis täieliku turvalisuse tagaks, maamunal ei ole. Kes tahab paha teha, teeb seda ikka.”

“Kopli jaamas on meil aed ümber ja turvamehed on kogu aeg kohal, lisaks oleme miljonite eest jaamadesse kaameraid paigutanud ja see jätkub,” märkis ta. Kui eelmisel aastal oli probleem, et sadamad olid jääs ja rongid pidid eri paigus ootama, siis kõikjal olid juures ka turvamehed. “Me ei saa lubada, et mingi õnnetuse korral läheks meie 500 aasta kasum kahjude korvamiseks,” selgitas ta.

Eesti Raudtee teeb sel aastal investeeringuid 662 miljonit krooni. “Kui vaadata pelgalt ohutusele investeeritavat osa sellest, siis see on kordi väiksem. Kuid ohutus on ka see, kui ostame korralikke vaguneid, paneme maha korralikke rööpaid ja ehitame korralikult välja juhtimiskeskuse,” rääkis Värav.

Transiidi lõppu pole näha

Linnavolikogus oli eelmise aasta märtsis kinnitamisel kava, et järk-järgult vähendatakse linna läbiva transiidi hulka ja lõpetatakse see 2007. aasta alguseks, kuid transiidifirmadega peetud ümarlaual jõuti ühisele seisukohale, et seda pole võimalik nii kiiresti teha.

Kui linn nõuaks keskkonnaohtlike vedude lõpetamist Kopli ja Paljassaare sadamasse juba 2007. aastaks, kannataks volikogu esimehe sõnul mitu transiidifirmat ja palju inimesi jääks tööta.

Esimees tegi ettepaneku muuta otsust nii, et Tallinn toetab küll Paldiski sadamasse suunduvate ohtlike vedude väljaviimist linnast aastaks 2007, kuid Kopli ja Paljassaare sadama suunal lõpetatakse ohtlikud veosed selleks optimaalsel ajal.