Plahvatuslikult kasvav elanike hulk ajab Saku vallavõimu segadusse
8169! Nii palju inimesi pole Tallinna lõunapiirist Raplamaa põhjapiirini laiuvas kahe alevikuga Saku vallas varem elanud. Veidi enam kui pooled vallaelanikud, 4688 inimest, elavad valla keskuseks olevas Saku alevikus, 613 elanikku on Kiisal.
Ent järjest valjemini räägivad vallaelu mõjutavates otsustes kaasa külad.
Tartu ülikooli geograafia instituudis valminud uusasumikaardil on Saku vald tihedalt uusi elumaju ja asumeid tähistavaid täppe täis. Kõige enam on viimasel 15 aastal elumaju rajatud Saku alevi ümbrusse ning piki raudteeäärt lõuna suunal Kasemetsa ja Kiisa kanti.
Esmaspäeva hommikul käib kõigis valla suuremates uusasumites toksimine, saagimine, karkassi püstitamine ja ehitusplokkide ladumine. Tunkedes ehitajad asjatavad majakarpide ümber ja turnivad peaaegu valmis katustel.
Kaheaastane Maarja silkab Tänassilmas külas sügiseselt porisel teel, värskelt korjatud seened näpu vahel. Vaatab aeg-ajalt vilksti võõraste poole ja pöörab kohe jälle häbelikult naeratades pea ära. Maarja pere on üle aasta õunapuuaeda oma maja ehitanud ja ema Marju arvates läheb võib-olla veel aasta, enne kui saab sisse kolida.
“Hästi ootamatult leidsime selle koha ja oleme väga rahul,” ütleb Marju. “Põhiline, mis mulle meeldib, on et bussiliiklus on olemas ja ei pea autost sõltuma.” Sama palju rõõmustab teda tulevase kodumaja ümber kasvav kõrghaljastus ja juba tuttavaks saanud naabrid. Miinusena mainib Marju, et vald ei näi tee korrashoiust hoolivat.
Saku vallas käiv elamuehitus on vilgas ja ebamäärane. Mida lugeda ühe elamurajooni rajamise algusajaks ja mille järgi otsustada, et rajoon on valmis? Detailplaneeringu kehtestamine ei pruugi veel tähendada, et ehitus kohe algab, ning ehituslube võtavad arendajad paari maja tarvis korraga.
Küsimus: kui palju maju tuleb?
Saku valla abivallavanema Kalle Pungase sõnul tekitab valglinnastumine valla arengut silmas pidades muret, kuid samasugune olukord valitseb ka mujal maakonnas. Kuigi varasematel aastatel on tehtud uuringuid rahvastiku juurdekasvu ennustamiseks, vaevleb vald arengukavu tehes tegelikult teadmatuses.
Kõigist kinnitatud planeeringutest ei saa asja, mitmeid projekte on korduvalt edasi müü-dud ja vallal puudub info, millal ehituseks läheb. “Väga raske on teada, millised kinnisvaraplaanid on tehtud realiseerimiseks ja millised edasimüügiks,” leiab Pungas.
Juuliku külas hakati poldrile eramuid rajama 2000. aastal, kavandatud kolmesajast majast on valmis umbes kolmkümmend. Et arendaja müüs krunte, on iga majaprojekt omanäoline. Internet on elanikel küll käepärast, kuid ühiskanalisatsiooni saamiseks ei teki lootust enne kui ehk 2010. aastal. Vajalikud teenused jäävad kahe kilomeetri kaugusele Sakku.
Naabruses Pähklimäel on arendaja rajanud teed, valgustuse ja muu vajaliku infrastuktuuri ja alles seejärel müünud krundid. Paarkümmend maja kerkib riigimetsa rüppe, mõneminutise jalutuskäigu kaugusele maanteest, mida mööda sõidab ka Sakku viiv koolibuss.
Viljandi maantee äärde Saustinõmme pannakse põllule püsti Metsaveere elamurajooni, mis abivallavanema sõnul lausa eeldab, et naabervallas asuv Luige kasvab keskuseks. Kuid alevikuks võib kasvada ka Metsaveerest lõunasse jääv Lokuti küla, kuhu arendaja soovib rajada 1600 eluaset.
Sakus on uusi maju viimastel aastatel kerkinud Lauliku ja Jaaniku tänavasse. Kiisa poole viiva tee ääres on mets täis tipitud eramuid, raudtee ja maantee vahele näeb üldplaneering ette korrusmajade ala ja valla 2100 suvilast igas viiendas elatakse aasta läbi.
Kinnisvaraportaalis City24.ee on müügis kümneid vabu Saku valla maatükke. 2400-ruutmeetrise kinnistu eest tuleb välja käia üle 1,2 miljoni krooni ja olenevalt kohast vajadusel 100 000 krooni veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eest.
Kuni 22 000 elanikku
Kui kõik kehtestatud detailplaneeringud teoks teha, võib vallaelanike hulk järsult kasvada
22 000 inimeseni ja plahvatusliku ehitamise algust võib vallajuhi sõnul vaid aimata.
Kõike elanike hulga järsu kasvu korral vajaminevat on Pungase sõnul väga raske kokku rehkendada. “Beebibuumi-järgset Saku valla rahvastiku vanus-struktuuri arvestades on kogu rahvastikust lasteaialapsi umbes 7%, koolilapsi umbes 16%. Iga lasteaia- ja koolilapse kohta on arvestuslikult vaja 13–15 ruutmeetrit üldpinda,” ütles Pungas. Arvestades, et 14 000 elanikust umbes 3220 on lapsed, tuleks juurde ehitada umbes 45 000 ruutmeetrit pinda.
Lisaks ei saa unustada kultuuri-, spordi-, sotsiaalobjekte, rääkimata tehnilisest infrastruktuurist ja ühistranspordist. “Arvestada tuleb, et Nõukogude-aegsed suvilaühistud polnud mõeldud aastaringseks elamiseks – seal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, siseteed on kitsad, ilma kõva katte ja kõnni-jalgrattateedeta,” ütles abivallavanem.
Et vähemasti elamualade detailplaneeringutega spekuleerimine lõpetada, hakkab vallavalitsus arendajatelt nõudma kinnistu kommunikatsioonidega varustamist ka juhul, kui maju ei rajata. Uutel tiheasustusaladel tuleb üldplaneeringu lähteseisukohtade järgi senise 15 protsendi asemel avalikku kasutusse jätta 20 protsenti, kusjuures avalikuks ruumiks loetakse ka poed.
2015. aasta Saku vald on arengukava järgi looduslikult kaunis ja turvaline elupaik, kus igas vanuses vallaelaniku eest kantakse hoolt ning keskustest väljaspool on säilitatud hajaküla. Visiooni järgi on selleks ajaks tiheasustusaladele rajatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon; transiitliiklus läheb keskusest mööda; ühis-sõidukid võimaldavad juurdepääsu vallas ja Tallinnas pakutavatele teenustele; asulates ja nende vahel ning Tallinna-ühendustee ääres laiuvad kergliiklusteed.
Vallarahvas eelistab Tallinna sõitmiseks rongi
•• Edelaraudtee reisijateveo juhi Annemari Oherdi sõnul on klienditeenindajad eriti viimase aasta jooksu rääkinud, et just Saku piirkonda on väga palju kliente juurde tulnud. “Alates Kiisalt enam ei piisa, kui kõnnid vagunis, vaid peab jooksma, et jõuaks kõigile piletid ära müüa,” kirjeldas Oherd.
•• Kaheksakroonisele rongisõidule pakuvad alternatiivi aktsiaseltsi Samat teenindatavad liinid – sõit Tallinna maksab 20–25 krooni. Mittetulundusühingu Harjumaa Ühistranspordikeskus sõitjateveo spetsialisti Kadri Krooni sõnul on Saku valla miinus, et bussiühendust Tallinnaga pakuvad vaid kommertsliinid. “Kommertsliini ei saa sundida reise juurde panema,” ütles Krooni.
•• Uut maakonna avalike liinide riigihanget korraldades üritab ühistranspordikeskus lülitada liinide saajate nimekirja ka seni avaliku liinita olnud omavalitsused – Saku valla, Maardu, Paldiski, Saue linna ja Kernu valla. Harjumaa Liinide lepingud lõpevad aastavahetusel, kuid konkursivõitja selgumiseni praegune vedaja siiski jätkab.
16 protsenti tagamaa elanikke mõtleb kolimisele
•• Tallinn ei kavatse elanike tagamaale lahkumisega leppida ning tellis linnaosade üldplaneeringutesse vajalike täpsustuste tegemiseks Tallinna tagamaa inimeste liikumise uuringu.
•• Tallinna linnaplaneerimisameti planeeringute osakonna vanem-spetsialisti Anna Semjonova väitel selgus Tartu ülikooli geograafia instituudist tellitud uuringu vahekokkuvõttest, et valdav enamik tagamaal elavaid inimesi kasutab Tallinna linnaruumi – pealinnas asuvad töökohad, koolid ja lasteaiad ning siin veedetakse suurem osa vabast ajast.
•• Juhuvalimi alusel küsitlesti 576 uusasumi elanikku, 277 inimest olid nõus, et nende liikumist jälgitakse mobiiltelefoni vahendusel. Positsioneeringu järgi veetsid tagamaa elanikud töökohal keskmiselt kuus tundi päevas. Vaba aeg veedetakse seejärel Tallinna teatrites, kinodes, ööklubides või baarides, kõige sagedamini aga kaubanduskeskustes.
•• Kuigi uuring ei pakkunud Semjonova sõnul eriti suuri üllatusi, andis see siiski kindlust mitmes varem spekulatsioone võimaldanud valdkonnas. “Saime teada, et peapõhjus, miks inimesed Tallinnast on välja kolinud, oli oma maja ja keskkonnasõbralikkus. Peamised uusasumite probleemid on liigne kaugus kesklinnast, puudulik infrastruktuur ja ummikud,” ütles Semjonova.
•• Tõsist mõtlemisainet pakub linnaplaneerijatele fakt, et 16 protsenti tagamaale kodu rajanud inimestest mõtleb elukoha vahetamisele. Paralleelselt Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnast tellitud uuring näitas, et Tallinnast ei kiputaks nii väga Harjumaale, kui pealinna uuselamurajoonides oleks madaltihe hoonestus.
•• Uurijad rõhutasid probleemidele sobivate lahenduste leidmiseks linnaregiooni sisese koos-töö vajalikust. “Praegu on see koostöö suhteliselt nõrk küll,” möönis Semjonova.
Intervjuu
Heli Kirikal: Viimsi, Kose ja Kuusalu vald kõige aktiivsemad
•• Kevadel algas maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teema-planeeringu koostamine, kui aktiivselt on omavalitsused oma huvide eest seisnud?
Suur huvi sotsiaalse infrastruktuuri arendamise vastu on kõigil omavalitsustel, kuid teistest suuremat aktiivsust on üles näidanud Viimsi, Kose ja Kuusalu vald. Nemad on esimestena reageerinud küsimustikele ja omapoolset infot kiiremini pakkunud.
Siseministeeriumi tellitud metoodika kohaselt ei analüüsita teemaplaneeringus teenuste kättesaadavust linna, alevi, aleviku jm suuremate asulate sees, vaid teenindus-asutuste rolli ümbruskonna vajaduste rahuldamisel. Me ei keskendu kvaliteedile, kuid küsitlus näitab, et ühistransport valmistab muret.
•• Kui hea ülevaade on maavalitsusel praegu eri omavalitsuste elanike võimalustest?
Harju maavalitsuse eri valdkondade spetsialistidel on hea ülevaade omavalitsustes toimuvast, kuid vajaduste täpsustamiseks on tellitud ka uuringuid. Juunis valmis Harju koolivõrgu arengukava täpsustus, mis arvestab viimase kahe kooliaasta andmeid. See näitas, millised koolid on perspektiivsed. Aasta lõpuks valmib rahvastiku suundumuste uuring. Teemaplaneeringus oleme maakonna jaganud paikkondadeks (vaata ka: http://rg.harju.ee/failid/paikkonnad.png – toim), kus peaks olema kättesaadav lastehoid, kool oma kolmes astmes, perearst, apteegiteenus, valla teenused ja kultuur.
•• Maavanem on kutsunud omavalitsusi kaasa lööma ka ühtse teedevõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringus. Mis on selles valdkonnas peamised vajakajäämised?
Tallinn on alustanud tänavavõrku ja kergliiklusteid käsitleva teemaplaneeringu koostamist. Omavalitsused pidasid koostööd vajalikuks, et vähendada järjest suuremaid probleeme liikluskorralduses ning tagada elanike vajadustest lähtuv infrastruktuur.
Heli Kirikal on Harju regionaalse arengu talituse juhataja
