Põhihariduseta noored õpivad kutsekoolides ametit
Võimalusest omandada ilma põhihariduseta mingi lihtsam amet peab saama päästerõngas umbes 600–650 noorele inimesele, kes igal aastal enne üheksanda klassi lõpetamist koolist välja kukuvad ja enamasti tänavatel aega surnuks löövad.
Mullu esimesest jaanuarist kaotati keeld, mis ei lubanud põhihariduseta õpilasi kutsekoolidesse vastu võtta ning esimesed õpperühmad lükati käima 2006. aasta septembrist.
Riigikogu lahkas ametiõppe teemat uuesti jõulude eel. Haridusminister Mailis Reps aga ei soovinud veel hinnanguid jagada. “Praegu on veel vara otsustada, mis need õiged erialad on, kutsekoolid alles elavad uude rolli sisse ja pakuvad kindlalt aasta-aastalt erialasid juurde,” ütles ta. Tema sõnul on 2007. aastal kavas teha kuni sada täiendavat õppekohta neile noortele, kes “üldhariduses jõudsid tupikusse”.
Ministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pungi sõnul plaanitakse avada õpperühmad veel neljas koolis. “Arvan, et iga kutseõppeasutusse puhtalt ametit õppima toodud inimene on juba osalt päästetud inimene,” ütles Pung kultuurikomisjonis. “Kõige hullem probleem võib-olla ongi ta jälle tänavalt või metsast kätte saada.”
Alles 17-aastaselt võimalik
Ühtlasi kummutati parlamendidebati käigus aastaid tõe pähe esitatud käibeloosung, et igal aastal langeb põhikoolist välja 1000–1500 noort. “Nüüd räägitakse seoses Eesti hariduse infosüsteemi rakendumisega 600–650 õpilasest,” märkis reformierakondlane Helmer Jõgi. Kultuurikomisjoni esimehe, respublikaan Olav Aarna sõnul on ka viimase puhul tegu katastroofilise arvuga, sest neli korda suurema rahvaarvuga Soomes on taolisi lapsi vaid 50–60. Kokku võib põhihariduseta noorte arv Eestis küündida 10 000-ni.
Isamaaliitlane Tõnis Lukas kahtles ametiõppe plaani vanusetsensuses, mille järgi avaneb põhihariduse nõudeta kutseõppe võimalus alles 17-aastastele. “Kui inimene langeb välja 15–16-aastaselt, siis oleks kõigi huvides, et harjumus õppida või midagi omandada ei katkeks; et ta ei peaks näiteks tänaval kaks aastat ootama,” sõnas Lukas. Teise ohuna nimetas ta seda, et kergema vastupanu teed võib minna osa “hiljem ärkavaid” noori, kes muidu tahaksid põhikoolitunnistust kätte saada.
Ligi sada õppurit
•• Ilma 9. klassi tunnistuseta asus mullu septembris üle Eesti seitsmes koolis ametit õppima sadakond inimest. Novembrikuu seisuga oli koolide hingekirjas kokku 94 õppurit.
•• Põhihariduseta noorte kutseõppes on ennekõike hinnas tisleri eriala. Haapsalu kutsehariduskeskus koolitab noori kodumajanduse ja tisleri-puidupingitöölise erialal (kokku 12 õpilast) ning Narva kutseõppekeskus ehitusviimistleja (krohvija) ja tisleri erialal (36 õpilast).
•• Valgamaa kutseõppekeskuses õppis sügisel kaheksa noormeest autoplekksepaks, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses üks noormees keevitajaks ja Vana-Antsla kutsekeskkoolis neli üldehitajaks.
•• Rummu erikutsekoolis omandas 27 kinnipeetavat teadmisi elektriku ja tisleri-puidupingitöölise erialadel. Tallinna tööstushariduskeskus jagas omakorda õmblejaõpetust kuuele neiule.
