Põhikool ja gümnaasium lüüakse teineteisest lahku
Kevadel lagunenud kolmikliidu poliitikud on riigikogus üksmeelele jõudnud uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmises. Seega võetakse tuleva aasta alguses vastu seadus, mis eraldab kavakohaselt kahe aasta pärast ehk 2011/2012 õppeaastast üksteisest praegu koos eksisteerivad gümnaasiumid ja põhikoolid.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) sõnul ei too eelnõu endaga kaasa seda, et koolid, kus õpivad koos põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, peaksid hakkama eraldi hooneid rajama. Küll aga toob seadusemuudatus endaga kaasa selle, et mõlemad koolitüübid saavad endale oma direktori ja õpetajad.
Nii näiteks on Tartumaal Lähtel ühisgümnaasium, kus üheskoos õpivad nii väikesed koolijütsid kui ka tuleval aastal ülikoolide uksi kulutama hakkavad abituriendid. Mõlema koolitüübi töid-tegemisi koordineerib direktor Üllar Loks. Kui riigikogu uuele seadusele heakskiidu annab, siis tuleb Loksil osa oma volitustest anda inimesele, kes hakkab juhtima kas ainult põhikooli või gümnaasiumi.
Jäävad vähesed erandid
Loks pole sellest mõttest vaimustatud. Direktori meelest on efektiivne, kui ligi 450 õpilasega kooli juhib üks inimene. „Selline lahutamine oleks Eesti hariduses küll revolutsioon, kuid ma kahtlen, kas see ka hariduse kvaliteedile midagi sisulist juurde annab,” arvas koolijuht.
Lähtel põhikooli ja gümnaasiumi säilimine on Loksi sõnul loogiline, sest seal on välja kujunenud heal tasemel laiahaardelist gümnaasiumiharidust andev õppeasutus. „Meil saab õppida nii meediat, tehnoloogiat kui ka ühiskonnateadusi,” loetles Loks.
Lähtele lähim kool asub kümne kilomeetri kaugusel Kõrvekülas, kuid seal on ainult põhikool. Loks usub, et kui Tartu vallas elavaid õpilasi sundida kooli vahetama, siis ei vahetata kooli mitte valla piires, vaid õpilased liiguvad pigem Tartu koolidesse. See aga teeks olemasolevate koolide ülalpidamise rahaliselt raskemaks.
Kui aasta tagasi põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine päevakorda kerkis, siis ei olnud ette nähtud erandeid, et mõned põhikoolid ja gümnaasiumid saaksid õiguse koos eksisteerida. Praeguses seaduseelnõus saavad Kreitzbergi sõnul aga ka edaspidi kaks eri koolitüüpi koos jätkata, näiteks kuulmispuudega õpilastega, laiemalt ka hariduslike erivajadustega õpilaste koolide puhul. Samuti on see võimalik täiskasvanute ehk õhtukoolide, muusikalist haridust pakkuvad koolide ja teatud juhtudel ka regionaalse iseärasusega koolide puhul.
Kui palju gümnaasiume säilib, seda veel otsustatud ei ole. Kui praegu on Eestis 220–230 gümnaasiumi, siis Kreitzbergi arvates võiks nende arv jääda saja kanti. Samuti on seni lahtine, kas koolide sulgemise üle hakkavad otsustama omavalitsused või ministeerium.
Riigikogu liikme Peeter Tulviste (IRL) arvates peaks omavalitsustele esialgu andma võimaluse ise oma koolivõrk korda saada ja kui seda ei suudeta, ütleb haridus- ja teadusministeerium, mida riik soovib.
Kultuurikomisjonis on arutusel olnud, kas anda maakondadele ette arvud, mitu gümnaasiumi võib maakonda jääda. Teise võimalusena on kaalutud, et riik võiks moodustada koolipiirkonnad ja sinna kuuluvad omavalitsused lepiksid kokku, kuhu gümnaasium tuleb.
Tartus reform juba käib
•• Kuigi Eestis on uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valguses hakanud tulevast koolivõrku kujundama mitu maakonda eesotsas Viljandi- ja Põlvamaaga, on esimene omavalitsus, mis on koolivõrgu tõsisemalt luubi alla võtnud, Tartu linn.
•• Tartu abilinnapea Jüri Sasi nimetas paari nädala eest taas abilinnapeaks saades oma suurimaks väljakutseks alanud ametiperioodil just koolivõrgu uuendamist.
•• „Kindel on see, et ükski koolimaja tühjaks ei jää, pigem on küsimus selles, millised koolid jätkavad gümnaasiumidena, millised põhikoolidena,” selgitas Sasi.
•• Muudatused on vajalikud, sest prognooside järgi läheb tuleval aastal Tartus gümnaasiumiastmesse õppima 820 noort, mida on ligi 250 võrra tänavusest vähem. Klassikomplektipõhise arvutuse kohaselt tähendab see, et Tartus jääb tühjaks vähemasti seitse gümnaasiumiklassi. Kuna õpilaste arvu vähenemine jätkub, on Sasi sõnul gümnaasiumide arvu vähendamine paratamatu.
•• Tartus on vaid üks nn puhas gümnaasium – Treffneri gümnaasiumis on küll progümnaasiumi osa, kuid kool keskendub sellele, et kõik lõpetajad jätkaksid õpinguid ülikoolides. Ka on Tartus kaks puhast põhikooli. Kivilinna ja Reiniku gümnaasiumist põhikooli lahutamine poleks keeruline, kuna juba praegu on selle kooliastme kasutuses eraldi majad.
•• Sasi sõnul võiks igas linnaosas olla üks gümnaasium ja üks põhikool. Tartus on üheksa linnaosa ja koole on kokku 19.
