Põhjala tuled virmalised pakkusid lummava vaatemängu
Tuntud loodusfotograaf Remo Savisaar, kellel siinmail harva esinevat loodusnähtust pildistada õnnestus, rääkis, et virmalised olid vaadeldavad õhtul kella kümnest kuni öösel kella kaheni. Need lõid pilkase öö helendama justkui päikesetõusu eel, iseloomustas ta. „Suured rohelised, valged ja lillad kiired, mida kohati isegi kõige rohkem viskas, lainetasid niivõrd ägedalt, et kahte ühesugust fotot polnud võimalik saada,” kirjeldas Savisaar vaatepilti, mida ta oli juba kaua oodanud. „Isegi varem Lapimaal kogetud virmalised jäid nende kõrval suhteliselt lahjaks.”
Tartumaal Saadjärve lähedal tehtud pildilt on näha, mismoodi nägid virmalised välja kella poole kahe ajal öösel.
Virmalised, mida ka polaarvalguseks nimetatakse, on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mida põhjustavad Päikeselt lähtuvate laetud osakeste ehk nn päikesetuule kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalisi esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral ja nad tekivad, kui päikesetuule osakesed ergastavad atmosfääri aatomeid. Rohelist valgust 100–150 kilomeetri kõrgusel ja tumepunast 250 kilomeetri kõrgusel kiirgab hapnik, sinist, rohelist ja lillat lämmastik. Eestis saab seda imelist värvide vaatemängu näha neli-viis korda aastas.
Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik ütles, et sagedaste virmaliste üle ei maksa praegu imestada, sest Päikese aktiivsus suureneb kiiresti. „2013. aastal peaks aktiivsus maksimumi jõudma ning arvatakse, et seekordne kulminatsioon võib ületada kõik varasemad,” osutas Viik.
Ulvar Käärt