Raamatusse okupatsioonide põhjustatud inimkaotustest peatüki kirjutanud Aigi Rahi-Tamm jaotas inimkahjud kolme gruppi. Kogu perioodi jooksul hukkus umbes 90 000 Eesti kodanikku, kodumaalt lahkus umbkaudu sama palju inimesi ning enam-vähem samal hulgal oli ka neid, kes sunniti Eestist lahkuma, kuid tulid tagasi.

Teise maailmasõja ja sellele järgnenud repressioonide põhjustatud inimkaotusi hinnatakse 17,5 protsendile eestlaste üldarvust, millele lisandub vähemusrahvuste (v.a venelased) pea täielik hävitamine. “Nii on eestlased ja lätlased Euroopas ainsad omariiklusega rahvad, kelle arv on tänapäeval väiksem kui 20. sajandi alguses,” kirjutab Aigi Rahi-Tamm. Eestlasi on praegu 10% vähem kui 100 aasta eest.

Kolm okupatsiooni tõid Eestile ka määratu suurt majanduslikku kahju. Enn Sarve ja Peep Varju järgi on selle suurust nii pika ajavahemiku kohta raske teaduslikult hinnata, kuid alammääraks on arvutatud 100 miljardit USA dollarit.

Kalev Kukk käsitleb raamatus lähemalt just majanduslikult kahjulikke mõjusid, mis ulatuvad tema arvutuste järgi sadadesse miljarditesse dollaritesse. Näiteks jäi aastail 1969–1987 majanduse kogutoodangut saamata arvestuslikult 153 miljardi dollari väärtuses.

“Eeldusel, et ajalugu oleks läinud teisiti ja Eesti oleks saanud areneda sellistes poliitilistes ja majanduslikes oludes nagu Soome, ning oletusel, et sellest tulenevalt oleks Eesti praegune arengutase võrdne Soome omaga, olnuks Eesti sisemajanduse kogutoodang 2003. aastal 37,2 miljardit eurot, aga oli hüpoteetilisest vaid viiendik ehk 8 miljardit eurot,” kirjutab Kukk.

Kahjustusi, mida N Liidu sõjavägi tekitas Eesti keskkonnale, on hinnatud 4 miljardile dollarile. Tegelik pilt võib olla veelgi masendavam, sest 1994 lahkunud Vene väed ei jätnud oma reostusest maha kirjalikku teavet. “Me ei tea praktiliselt midagi merre uputatud saasteainetest ja Eesti maapõugi võib varjata veel palju ebameeldivat,” kirjutab raamatus Anto Raukas.

Okupatsioonidega Eesti inimeste tervisele tekitatud kahjudest saame näiteks teada, et kui Soomes pikenes inimeste keskmine eluiga aastatel 1940–1991 koguni 18,2 aastat, siis okupeeritud Eestis vaid 11,6 aastat.

Venemaale arvet ei saadeta

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et raamatus esitatud arvud on kõnekad, kuid vaevalt saab Eesti riik Venemaale selle eest tsŠekki esitada ja veelgi väiksem on lootus, et Venemaa selle arve tasuks.

“Riik saab tagada kodanikele õigusabi, et nad pöörduksid kohtusse individuaalsete kahjutasunõuetega. Et rahvusvahelised protsessid on keerukad ja väga kallid, tuleks kõne alla kollektiivse hagi esitamine.”

Üks võimalus on Reinsalu sõnul pöörduda Ameerika kohtusüsteemi poole, sest seal saab esitada hagisid kuritegude kohta, mis pole toime pandud USA-s.