Põlenud rabapuud kütavad kirgi
Seitse aastat tagasi tulekahjus kahjustatud 90 hektarit rabametsa pole Pääsküla rabas silmale ilus vaatepilt. Sedasama arvab ka Nõmme halduskogu liige Peeter Mardna, kelle arvates võiks püsti olevad, kuid surnud puud rabast ära koristada, tulemuseks oleks kultuurne rabamets.
„See näeb lihtsalt kole välja,” sõnas Mardna, kes elab kohe Pääsküla raba ääres. „Nii tegingi halduskogus ettepaneku, et kui nad tahavad põlenud metsa eksponeerida, siis võiks selliseks jätta üks-kaks hektarit ja ülejäänu korda teha.”
Mardna hinnangul võiks langenud puudest saada talvepuitu vaesemad elanikud ja ka teised soovijad. Halduskogu võttis asja arutusele ja kiitiski idee heaks, kuid kuna tegu on riigimetsaga, siis pöörduti riigimetsa majandamise keskusesse.
„Eks asjale võib ligineda kahte moodi – üldiselt maailmas ei koristata põlenud metsa ja lastakse sel loomulikul teel taastuda,” sõnas Nõmme halduskogu esimees Matti Martinson. „Samas mõned kogu liikmed eesotsas Mardnaga pidasid seda koledaks ja nii meil kogu toetas seda ettepanekut.”
Ebarealistlik plaan
Linnaosa saatis kirja riigimetsa majandamise keskusesse (RMK), et küsida metsameeste arvamust, kas üldse on mõtet suurelt alalt murdunud puud ära viia ning kas ollakse valmis seda rahastama. Keskus vastas selle nädala alguses ja metsaülema Andrus Kevvai kiri vihastas Mardnat. „See, mis seal kirjas on, on lollus,” pahandas teeneline arst.
Metsaülem selgitab, miks ühel ja teisel ajal ei saa murdunud puid ära vedada. „Vaatasime põlenguala üle ja tuvastasime, et põlenud metsa alla on aastate jooksul tekkinud päris palju männi- ja kaseuuendust, mis saaks metsa likvideerimistööde käigus kannatada – seda ei tohi lubada,” tõi Kevvai üheks põhjenduseks ja lisas: „Tegemist on siiski rabaga, mis eeldab tööde teostamist talvel külmunud pinnasega, kuid ala läbivad suusarajad, mida talvisel ajal intensiivselt kasutatakse ja ilma neid puutumata pole tööde teostamine võimalik.” Kõigele sellele toetudes ei pea RMK töid otstarbekaks ega võimalda nende rahastamist.
Mardna sõnul oli ka linnaosavanem Rainer Vakra koristamise plaani poolt. Ometi tunnistab linnaosavanem RMK-le saadetud taotlust kommenteerides, et halduskogu oli kirja saates natuke kiuslik. „Ma ei saagi aru, miks kõik kogus selle teema peale niimoodi põlema läksid, aga ilmselt on see plaan ebarealistlik, sest 90-hektarilise ala puhastamine läheks maksma umbes kaks miljonit krooni,” lausus Vakra. „Lisaks ei peagi metsik loodus olema iluaed, mida arborist kujundama peaks.” Mardna aga ei kavatse asja niimoodi jätta ja tahab RMK vastuväited protestida. „Miks me peame masinatega koristama, kasutame töötuid või teeme ühiskondlikus korras,” sõnas Mardna. „Kui ühiskondlikus korras ei saa, siis saaks kas või Nõmme ja Pääsküla elanikud sealt oma küttepuid varuda või saata Irusse küttejaama.”
Rabas vaatetorn ja neli õpperada
•• 2002. aastal toimunud rabapõlengu järel hakati rajama perede puhkeala ja alates 2007. aastast on ehitatud laudteid, seejärel ilmusid vaateplatvormid ja infostendid.
•• Septembri alguses valmis Pääsküla rabas loodusõpperada, mis tutvustab raba geoloogilist arengut ja ajalugu. Õpperajal on 2,4 kilomeetri ulatuses laudteid, neljakilomeetrise õpperaja kaugeimas otsas ootab kümne meetri kõrgune vaatetorn. „Kui oleksime ehitanud raba esimesse otsa torni, siis ei oleks ilmselt viitsitud nii palju kõndida,” arvas linnaosavanem Rainer Vakra.
•• „Metsatulekahju jäljed ja uue metsa tekkimine pakub linlastele harvaesinevat võimalust looduse isetaastumise protsessi oma silmaga näha,” lisas ta. Ka rabapõlengu ja uue metsa tekkimise kohta on laudtee ääres infotahvel.
**Kahe kilomeetri pikkune laste- ja invarada jääb Metsanurga ja Olevi tänava otsas olevate laste mänguväljakute vahele, rajale pääseb ka laudteed pidi Hiiu tänava haiglate juures parklast.
