Võiroos sündis Gloria filiaalina. Veel hiljuti oli pisike Võiroosi kohvik menukas ööveetmiskoht, kus käisid napsi viskamas ja pannkooke pugimas väga erinevad inimesed alates taksojuhtidest, kunstnikest ja tudengitest kuni lühikeseks pöetud peadega ärimeesteni.

“Kohvik asutati Nõukogude valitsuse ajal Gloria restorani filiaalina. Võiroos oli seal 1989. aasta 31. maist ja see oli üks fantastiline koht. Miks Võiroos suleti – see on väga õrn teema,” märkis kohviku omanik Tiiu Viilup.

Kohviku kauplemisluba on väljastatud osaühingule Vlix Investments ja kehtib selle aasta 1. aprillini.

Arhitektide Andres Alveri, Tiit Trummali ja Veljo Kaasiku koostatav Vabaduse väljaku detailplaneering näeb Võiroosi asemele ette peale muuseumi ka väljakult algava nn Vabaduse tee, mis annaks võimaluse loobuda dramaatilisest vabadussambast või ratsamonumendist.

Kunagise õunapuuaia säilitamist Võiroosi piirkonnas ei pidanud arhitektid oluliseks, sest puudel puutub dendroloogiline väärtus. Selle asemele märgiti plaanile moodne tehismaastik.

Kohviku asemele sooviti muuseumi. Õunapuuaeda ilmestab 1964. aastast Juta Eskeli šamottskulptuur “Kolhoosineiu”, mida rahvasuu kutsub ka kolhoosnikuks, külvajaks ja tibutalitajaks. Kesklinna valitsuse hiljutisel lillekonkursil pakkusid haljastajad kuju juurde lillepeenarde rajamist.

Muinsuskaitse vastuseisu tõttu ei ehitatud Võiroosi kohviku asemele haljasalale okupatsioonimuuseumi, kuna tegemist on vanalinna kaitsetsooniga ja ehitis varjanuks vaate bastionile.

Muuseumiehitus on praegu täies hoos, sellele leiti alternatiivne asupaik teisele poole Toompea tänavat. “Kohviku lammutamine oli varem ette nähtud, aga meil polnud otsest põhjust kedagi selleks kohustada,” ütles Kesklinna valitsuse asevanem Kaia Sarnet.

Võiroosi piirkonda ja kogu Vabaduse väljaku ala haarav detailplaneering on seni kinnitamata.