Põlevkivi ohustab Selisoo kaitseala
Hiljuti avalikustatud Tartu ülikooli geoloogide koostatud põhjaliku hüdrogeoloogilise uuringu tulemused kummutavad müüdi, mille kohaselt AS-i Eesti Energia Kaevandused plaan asuda Ida-Virumaal Selisoo alt põlevkivi ammutama seda kaitsealust raba ei mõjuta.
Looduskaitsjad ja kaevandushiid on juba aastaid vaielnud selle üle, mis siis juhtub, kui Estonia kaevandus tungib ligi 250 hektari ulatuses üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 alade võrgustikku kuuluva Selisoo alla.
Kaevandamise loa andis keskkonnaministeerium ettevõttele juba 2003. aastal, mil Selisoo kaitse alla võtmine polnud veel päevakorras ja selle piire polnud veel kaardile joonistatud. Nüüd napsaks see Estonia kaevanduselt ligi kaheksa miljonit tonni põlevkivi.
Värske uuringu tulemused kinnitavad looduskaitsjate kahtlusi, et isegi, kui kaevandamine toimuks ligikaudu 60 meetri sügavusel, satuks haruldaste liikide elupaigaks olev soostik suure tõenäosusega löögi alla.
Kuivendamine mõjus
Poolteist aastat kestnud ning keskkonnainvesteeringute keskuse ja Eesti Põlevkivi (praegune Eesti Energia Kaevandused – toim) kinni makstud uuringust rääkinud TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm märkis, et Selisoo on juba kolhoosikorrast maha jäänud kraavide tõttu kuivendamisest mõjutatud. „Seetõttu on raske öelda, kas Selisoos toimuvad muutused on tingitud kraavitamisest või kaevanduse lähenemisest, mille käigus põhjavesi välja pumbatakse ja mistõttu pindmise põhjavee tase alaneb,” nentis ta.
Praegu on Estonia kaevanduse käigud Selisoo servast vaid ligi 700 meetri kaugusel.
Pärast 47 puuraugu puurimist ja piirkonna alumiste kihtide uurimist georadariga oli Kalm kindel: jutud, et allmaakaevandus enda kohal olevat raba ei mõjuta, ei pea paika.
Nimelt on Eesti Energia Kaevandused varem viidanud, et sood kaitseks kaevandamisega kaasneva põhjavee taseme languse eest selle all olev vettpidav savikiht. Kinnituseks on elava näitena lähedusest nimetatud Kalina järve, mis on küll viiekümne meetri sügavuselt alt õõnsaks kaevandatud, kuid säilitanud tänu vettpidavale pinnasekihil asumisele oma endise näo.
„Puuraugud tõestasid selgelt, et sellist savikihti soo all pole. Järelikult ei saa ka seda mantrat enam pidevalt korrutada, et midagi ei juhtu, kuna soo all on savi,” sõnas Kalm. Kõige vähem vettpidavad kihid jäävad just kaevanduse lähedusse.
Ühtlasi viitas Kalm, et kaevandamisele kuuluva põlevkivi peal asuv vettpidav kiht on suure tõenäosusega karstunud ja lõhesid täis – kaevanduse puhul tavaline. „Kui see oleks piltlikult öeldes ilma aukudeta, võiks selle all toimetada palju tahes, aga kahjuks see nii pole,” nentis ta.
Poolteist miljonit krooni maksma läinud uurimisprojekti käigus puuriti kaitseala ja läheneva kaevanduse vahele ka neli vaatluskaevu, jälgimaks, kuidas mõjutab kaevanduse liikumine Selisoo alla põhjavee taset.
Eesti Energia Kaevandused ei olnud eile veel valmis uuringu tulemusi kommenteerima.
Lõpliku vastuse annab hindamine
•• Uuring soovitab, et enne Selisoo alla minekut tuleks kaevandamise võimalikud tagajärjed üksikasjalikult välja selgitada keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) käigus. See peaks andma lõpliku vastuse, kas EE Kaevandused võivad Selisoo alustest miljonitest tonnidest põlevkivist suu puhtaks pühkida või mitte.
•• Kalm osutas, et KSH käigus tuleks esitada ka rahaline arvestus selle kohta, kui suur oleks Selisoo alt kaevandamise keelamise korral EE Kaevandustele makstav võimalik kompensatsioon ning kui palju trahvi tuleks riigil kaevandamise lubamisel ja Natura ala kahjustumisel Euroopa Komisjonile maksta.
•• Ida-Virumaal Mäetaguse vallas asuv Seli raba on Muraka soostiku idapoolseim lahustükk, Natura 2000 alade hulka kuuluva osa pindala küündib 1420 hektarini.
•• Selisoo on elupaigaks esimese kaitsekategooria alla kuuluvatele kaljukotkastele, väike-konnakotkastele, rabapüüdele ja tutkastele, ning teise kategooria alla kuuluvatele laululuikedele, kassikakkudele, mudaneppidele ja metsistele.
