Poliitikud lubavad ERM-ile raha
Täna õhtul peaks selguma, kas Eesti ametnike arvates on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone eurorahataotlus piisavalt hea ja konkurentsivõimeline, et sellega võiks minna Euroopa Komisjoni ligi 32 miljoni euro järele.
Kui Eesti europrojektide hindajad annavad taotlusele positiivse hinnangu, peaks kuluma kõige rohkem veel mõni nädal viimaste dokumentide kirjutamiseks ja dokumendipaki kokkupanemiseks ning seejärel tuleb valitsusel see Euroopa Komisjonile esitada. Päevast, mil rahandusminister Jürgen Ligi Eesti riigi nimel ülisuure rahalise väärtusega taotluse teele paneb, peaks kõikide heade asjaolude kokkulangemisel kuluma kolm-neli kuud, et euroametnikud ja Eu-roopa Komisjon saaksid taotlusele oma hinnangu anda.
Omaette küsimus on aga selles, et kui Euroopa Komisjon eraldabki ERM-i uue hoone ehitamiseks ligi 32 miljonit eurot, siis kust kavatseb Eesti riik võtta ülejäänud vajamineva raha.
Eesti Päevalehega suhelnud ministrite ja koalitsiooni juhtpoliitikute sõnul pole peensusteni täpset ja ERM-i vajadusi katvat rahastamisskeemi leitud.
Tahe on olemas
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles, et eelarve tasakaalustamise vajadus sunnib väga täpselt jälgima, kuidas raha kulutatakse. „Kuna Eesti Rahva Muuseumi uus hoone tuleb ehitada nii või teisti, siis tuleb võtta koorem peale ja see asi ära teha,” selgitas Laar. „Aga kindel on see, et me ei tohi jätta kasutamata Euroopa raha võimalust.”
ERM-i direktor Krista Aru ütles, et tema usub praeguse valitsuse lubadusse, et vajaminev raha leitakse. „Seda tahet näitab ka see, et projekteerimiseks ja muudeks ettevalmistustöödeks on raha leitud ja raha on nii selle aasta eelarves ning mulle teada olevalt ka eelarvestrateegias,” lisas Aru.
Viimased arvutused näitavad, et kokku läheb ERM-i uus hoone Raadil maksma ligi 64 miljonit eurot. Pool vajaminevast rahast on küsitud Euroopa Liidult, teise poole peab leidma Eesti riik. Aru sõnul on ligi 6,4 miljonit eurot olemas ja osa sellest on projekteerimistöödele kulutatud. Seega on valitsusel vaja leida veel 25,5 miljonit eurot.
Viimati arutas valitsus põhjalikumalt ERM-i rahastamise skeemi 2008. aastal, mil võeti ka vastu otsus luua muuseumi ehitamise sihtasutus. Toona lepiti kokku, et üldjoontes rahastatakse ehitust riigikassast, tõukefondide ja Eesti kultuurkapitali vahenditest.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul pole ERM-i puhul mõistlik kasutada kultuurkapitali raha, nagu tehti Eesti kunstimuuseumi uue hoone rajamisel. „Mina oleks Kumu rahastamise skeemi kasutamise vastu, see pole kõige parem idee, sest see raha tuleks muude pehmete väärtuste arvel,” lisas ta.
Ent muuseumi Nestor ja sotsid ehitamata ei jätaks, raha leiaksid nad riigieelarvest ja uutest maksutuludest. Seda siis põhjusel, et Eesti kultuurkapitali seaduse järgi kuulub 63 protsenti kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust riiklikult tähtsate kultuuriobjektide finantseerimiseks. Praegu on lõviosa sellest läinud Kumu rahastamiseks.
Ligi: poliitiline otsus on raha leida
•• Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on koalitsioon teinud poliitilise otsuse leida raha Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks.
•• „ERM-i ehitamist toetab nii poliitiline tahe praegu kui ka kunagine riigikogu otsus. Riigieelarve strateegias on sellega arvestatud. Rahastamisskeem on olemas. Meie hinnangul välisrahastus ohus ei ole ning ajakirjanduses spekuleeritud hoone asukoht on kahtlemata Tartu,” teatas Ligi.
•• Võimalikust rahastamisskeemist rääkides pakkus Ligi Eesti Päevalehele kaks varianti: kõik vajalikud kulud on planeeritud kas välistoetuse või riigieelarve allikate arvel. Kui 32 miljonit eurot saadakse euroliidult, siis ülejäänud raha leidmine oleks keeruline, aga mõeldav. „Suvisest majandusprognoosist lähtudes saab hasartmängumaksu kaudu eraldada ehituseks 2011.–2014. aastal kokku umbes 14 miljonit eurot,” teatas Ligi. Seega kümme-üksteist miljonit eurot tuleb leida kultuuriministeeriumi kaudu.
