Politiseerunud koolidirektorite lemmikpartei on Keskerakond
Teisipäeval teatas Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi, et temast saab Reformierakonna liige. Teeneka koolijuhi sõnul astus ta erakonda sooviga haridusmaastikul enda ideid läbi viia. Mõistagi pole tegemist esimese koolidirektoriga, kes erakonnastub – selliseid näiteid on pealinnas 20.
Viimase kümmekonna aasta jooksul on saanud koolijuhtide seas hitiks Keskerakonna ehk võimuparteiga liitumine. Poliitiliste töökohtade jagamine? „Omade” koolide eelistamine rahajagamisel? Need on ilmselt mõtted, mis vandenõuteooriaid enam armastavate lugejate peas praegu läbi käis, kuid asjaosalised kinnitavad vastupidist.
„Raha jagatakse koolidele õpilaste hulga järgi, keegi mind meelitanud pole, ja uusi koolijuhte valitakse selliste kriteeriumite järgi, kes koolide arendusse ja ellujäämisprobleemidega toime tuleks,” ütleb Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe, kes kuulub erakonda alates 2002. aastast. „Ma ei mäleta küll, et oleksin kunagi midagi erilist nõudnud või saanud Keskerakonda kuulumise eest.”
IRL-i kuuluv Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur pole enda sõnul näinud enda töös ühtegi parteipiletist sõltuvat takistust. „Ausalt öeldes olete te vist esimene, kes üldse minu poliitilise kuuluvuse kohta midagi küsib,” vastab direktor naerdes. Ometi on näha, et viimaste aastate jooksul on hakanud koolijuhid eelistama Keskerakonda astumist. Ka üks Tallinna tippkooli direktor tunnistab, et mõistagi võib töökoha säilimise mõttes kasulik võimuerakonnaga heades suhetes olla, kuid mingisugust survestamist Tallinnas ei käi. Samal ajal leidub ka tõeliselt teenelisi Keskerakonda kuuluvaid koolidirektoreid, nagu näiteks 1997. aastal erakonnaga liitunud Lauri Leesi või Pääsküla gümnaasiumi direktor Peep Laidvee, kes ühines erakonnaga aasta pärast Leesit. Kõige kauem erakonda kuulunud direktor on aga eliitkoolide sekka kuuluval reaalkoolil, kelle juht Gunnar Polma kuulub sotsiaaldemokraatide sekka äriregistri andmeil juba 1994. aastast.
Olukord, kus kolmandik koolijuhte kuulub parteide ridadesse, pole siiski ainult Tallinna olukord – sama suhe on näiteks Rae ja Viimsi vallas, aga ka Tartus. Keila linnas on aga koolisüsteem nõnda toredalt korraldatud, et kogu hariduspoliitika on antud Keila Hariduse Sihtasutuse kätte, kelle jõuhoovad kuuluvad reformierakondlastele.
Hea direktor, keelt väga ei oska
•• Lasnamäe gümnaasiumi direktoriks on endiselt keskerakondlane Aleksander Haak, kelle keeleoskus juba mõne aasta eest küsimusi tekitas. Nimelt põgenes Haak toona teda küsitlema tulnud ajakirjaniku eest ning ka tema ülemused tunnistasid tema probleeme eesti keelega.
•• Eesti Päevaleht üritas eile Haagilt küsida, miks on kasulik olla erakonna liige. Haak sellele küsimusele ei vastanud, vaid vabandas, et ei näinud küsimust. Järgnevalt pakkus leht direktorile võimalust kirjalikult vastata, kuid kirjale vastus jäi tulemata.
•• Koolijuhil peaks keeleseaduse järgi olema väga hea keeleoskus. 2001. aastast Keskerakonna liikmeks olevat direktorit pole kohalt tagasi kutsutud.
•• Mullu nimetas linnavalitsus Kanuti noortemaja direktoriks Svetlana Melehhova, kes varem oli astunud Reformierakonnast Keskerakonna liikmeks, kelle kandideerimiseks antud tegevusplaan oli kopeeritud teise noortekeskuse tegevusplaanist ning kes samuti ei saanud aru eesti keelest.
