Politoloog: suurärimeeste annetuste tagant ei maksa otsida ärihuvisid
Viimastel riigikogu valimistel kulutasid Eesti erakonnad kokku üle 100 miljoni krooni.
Ühe riigikogu liikme keskmiseks kampaaniahinnaks kujunes seega miljon krooni.
Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest kamba peale kokku 60 miljonit krooni, millest siiski ei piisa, et ilma ärimeeste rahata valimiskampaaniaid rahastada.
Kümme suurimat viimaste valimiste jooksul erakondadele raha andnud ettevõtjat on vähem kui nelja aasta jooksul andnud parteidele oma taskust ligi 30 miljonit krooni. Kümnest erakondade suurrahastajast ligi pooled toetavad kõiki suuremaid parlamendi parteisid, samas aga leidub ka neid, kes annavad raha vaid ühele või kahele erakonnale.
Politoloog Vello Pettai usub, et kõiki rahastajaid ei saa küll ühe vitsaga lüüa, aga enamiku annetajate motiiviks on eeldatavasti soov toetada demokraatia ja kodanikuühiskonna arengut.
Pettai liigitas erakondade rahastajad kolme rühma.
Esimesed toetavad kõiki erakondi. Seega võib oletada, et nad on huvitatud erakondade järjepidevusest ja ühiskonna arengust. Teise rühma kuuluvad need rahastajad, kes toetavad vaid ühte kindlat lemmikerakonda ja seeläbi ka nende maailmavaa-det.
“Toetajate viimane kategooria koosneb siis nendest, kes toetavad poliitikuid, et nendega arvestataks ja nendega suheldaks,” lisas Pettai.
Avalikkusel puudub kontroll
Korduvalt on erakondade rahastamist kritiseerinud näiteks õiguskantsler Allar Jõks, kelle hinnangul on annetused läbipaistmatud ja avalikkusel puudub kontroll rahastamise üle.
Samuti on väljendatud arvamust, et parteide rahastamist saab käsitleda igati seadusliku altkäemaksuna poliitikuile.
Vello Pettai hinnangul on tõesti probleeme erakondade aruandluse ja aruannete kontrollimisega.
Praegu tuleb erakondadel iga nelja kuu tagant anda riigikogu erikomisjonile aru oma rahastajate kohta, kuid aruannete vastavust tegelikkusele ei saa erikomisjon kontrollida. Pettai sõnul saab näiteks USA-s erakondi ja presidendikandidaate rahastada vaid kindla summaga. Politoloogi hinnangul oleks ka Eestis mõistlik rakendada näiteks annetuse ülempiiri.
Turvaäri ja parkimiskorraldus
•• Urmas Sõõrumaa (45) ettevõtted Falck (varem ESS) ja U.S.Invest rahastasid erakondi juba 1990-ndate keskpaigast.
•• Sõõrumaa ettevõtetelt on raha saanud kõik suuremad erakonnad. Viimastel valmistel toetas ta Keskerakonda, Reformi-erakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), kõiki kahe miljoni krooniga, Rahvaliit sai poolteist miljonit.
•• Märkimisväärne on, et viimastel europarlamendi ega kohalike omavalitsuste valimistel Sõõrumaa poliitikuid summadega ei õnnistanud.
•• Sõõrumaa ärihuvid on seotud peamiselt parkimiskorralduse, kinnisvara ja turvateenustega. Tal on käsil ka suurejooneline elektritootmisprojekt Rae vallas.
•• Eelmine riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse, mis võimaldab taastuvenergia müügist teenida suuremat tulu.
Magusavabrikust ajakirjanduseni
•• Oliver Kruuda (40) omanduses olevate ettevõtete tegevusvaldkond ulatub toiduainetööstusest hobusekasvatuse, turisminduse, meedia ja kinnisvarani. Tema ettevõtetest on ilmselt tuntuim kommivabrik Kalev.
•• Kruuda on valimisteks raha andnud Keskerakonnale, Reformierakonnale ja Rahvaliidule. Eelmisel aastal üritas ta toetada ka IRL-i, kuid 5000-kroonine toetus kanti Kruudale silmapilkselt tagasi.
•• 2002. aasta lõpus õnnestus Kruudal teha sadu miljoneid tema kukrusse toonud leping, millega Põhja politseiprefektuur kolis kümneteks aastateks Kalevi kommivabriku vanale tootmispinnale Pärnu maanteel. Kalevit ähvardab siiani 135,6 miljoni kroonine suhkrutrahv. On muidugi väheusutav, et Kruuda suudaks trahvist pääseda vaid poliitikute abil.
Laia haardega kinnisvaraarendus
•• Märt Vooglaidile (38) kuuluvatest ettevõtetest on praegu arvatavasti tuntuim kinnisvarafirma Manutent. Ettevõtte suurejoonelisimaks plaaniks oli lammutada linnahall ja teha sinna moodne vabaajakeskus. Plaan luhtus.
•• Viimastel aastatel on Manutent laienenud Venemaale ja Lätti, kuid projekte jagub ka Tallinna. Varem ajas Vooglaid äri koos Sõõrumaa ja Kruudaga, esimesega neist kinnisvaravaldkonnas. Ühes Kruudaga erastas ta aga kommivabriku.
•• 2001. aastal liitus Vooglaid Reformierakonnaga ja hakkas rahandusminister Siim Kallase nõunikuks.
•• Raha annab Vooglaid Keskerakonnale, Rahvaliidule ja loomulikult oma koduparteile Reformi-erakonnale – viimastel valimistel siis kolmele erakonnale kokku kolm miljonit krooni.
Eestist Krimmi ja Rumeeniasse
•• Endine rahandusminister ja Tallinna linnapea Tõnis Palts (54) toetab vaid IRL-i. Paltsi praegused ärid on seotud enamjaolt kinnisvaraarendusega, kuid seda peamiselt Krimmis ja Rumeenias.
•• Enne poliitikasse minekut ajas Palts äri sidevaldkonnas, olles Q-GSM-i ja Levicomi omanik. Oma vähem kui kuue aasta pikkuse poliitikukarjääri jooksul on Palts toetanud nii Isamaaliitu, Res Publicat kui ka uut ühenderakonda. Kuna Palts on ainus kümnest erakondade rahastajate esiküm-nesse kuuluvatest inimestest, kes on ka ise kandideerinud, siis on tarvis märkida ka seda, et 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel toetas ta erakonda 1,83 miljoni krooniga, panustades raha oma kampaaniasse.
•• Ilmselt toetab Palts parem-poolset ilmavaadet, on ju ta kõigi valimiste eel rääkinud mingitest “valgetest jõududest”.
Rahvusvaheline kinnisvaraäri
•• Arti Arakas (38) on kinnisvarafirma Arco Vara suuromanik, lisaks Deena Ehituse ja Linna-ehituse nõukogu esimees. Siiani on Arco Vara eelistanud toetada sporti ja kultuuri, korra on firma toetanud ka Keskerakonda. Nendel riigikogu valimistel toetas Arakas 2,6 miljoni krooniga vaid Reformierakonda.
•• Arco Varast on Araka juhtimisel saanud rahvusvaheline kontsern, mis ajab äri lisaks Balti riikidele ka Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas.
•• Kokku on Arakal osalus 22 ettevõttes.
Kaubamajast
Eesti Ehituseni
•• Toomas Luman (47) on peamiselt tegev ehituse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas. Ärimehena kogus Luman tuntust ka Tallinna kaubamaja erastajana 1994. aastal. Luman on ka kaubandus-tööstuskoja esimees ja suurettevõtjate assotsiatsiooni üks eestkõnelejaid.
•• Parlamendivalimistel andis Luman 1,1 miljonit krooni Reformierakonnale ja 300 000 krooni IRL-ile. 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimiste aegu oli ta 800 000 krooniga suurim Reformierakonna toetaja. Res Publicale andis ta siis vaid 100 000 krooni.
•• Kuna Eesti Ehitus on aktiivselt seotud Tallinna lennujaama uuendustöödega, ehitamas aastas sadu kilomeetreid uusi teid, siis tekitab imestust, miks Luman pole Keskerakonda toetanud.
Kütusetransiit ja Kopli liinid
•• Endel Siff (49) on Eesti üks rikkamaid inimesi. Tema sissetulekud pärinevad peamiselt N-Terminal Grupist, Pakterminalist ja Trans-Kullost. Viimasel ajal on Siff jõuliselt sisenenud Tallinna kinnisvaraärisse. Kopli liinide ostuplaan, aga ka soov laiendada oma tegevust Paldiski sadamasse on viimased asjad, millega Siff on meedia tähelepanu võitnud.
•• Siff kuuluks koos oma endise äripartneri Aadu Luukasega meeskondlikus arvestuses erakondadele annetajate edetabelis kõrgeimale kohale, sest Pakterminali eksjuht Luukas andis viimastel kohalikel omavalitsuste valimistel ja europarlamendi valimistel Reformi- ja Keskerakonnale kokku 1,2 miljonit krooni. Luukase lahkumine pole palju muutnud – ettevõttest saadav tulu läheb nüüd Siffi käest samadesse erakondadesse.
Tippjalgpall ja noorte mängukool
•• Andres Oper (29) on jalgpallur, äriga pole tal siiani erilist sinasõprust olnud. Kuid ehk on Hollandi kõrgliigas palliva ja Eesti koondise esiründaja sissetulekud viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, et vanaduspäevadeks rahakogumise asemel saab tegeleda ka tsent-ristliku ilmavaate toetamisega. Just nii põhjendas Oper 1,5 miljoni andmist Keskerakonnale äsjastel parlamendivalimistel. Summa poolest oli Oper Kesk-erakonna rahastajate seas sel korral kolmas, kaotades vaid Sõõrumaale ja Kruudale.
•• Ajakirjandus on Operi liitumist Keskerakonnaga ja suurannetust valimiskassasse seostanud Operi sooviga hankida Tallinna südalinna oma jalgpallikoolile krunt Lilleküla vutistaadioni lähedal.
Kõikvõimalikud veesüsteemid
•• Janno Kell (36) on tõenäoliselt koos Tiit Aavaga suurimad üllatajad erakondadele annetajate esikümnes. Kell on seotud selliste ettevõtetega nagu AS Veeseadmed ja OÜ Water Ser Group. Viimases ettevõttes on ta omanik koos oma isaga. Pisifirmast alanud ettevõtetest on saanud praeguseks Eesti veetorude ja sadevete veesüsteemide suurtootja. Mahutid, vannid, torustikud ja nii edasi – kõike seda toodab Janno Kell.
•• Erakondi rahastab Kell peaaegu võrdselt – kõikidel valimistel 100–200 000 krooni suurematele tegijatele. Nii on viimase nelja aastaga ligi 100 miljoni kroonise käibega ettevõtte omanik rahastanud valimisi ligi pooleteise miljoni krooni eest.
Jalgrattasadulast kinnisvaraärisse
•• Tiit Aava (44) on endine profijalgrattur, ehitusettevõtjana alustanud mees on tegev kinnisvaraäris. Sõbrasuhted on Aaval vaid Reformierakonna ja Rahvaliiduga. 250 000 krooni andis ta “oravatele” viimastel kohalike omavalitsuste valimistel,
600 000 krooni nendel riigikogu valimistel.
•• Rahvaliit sai kohalikeks valimisteks Aavalt 200 000 krooni ja viimastel riigikogu valimistel 400 000 krooni. Aavale kuuluva ehitusettevõte TTP teine suur-omanik on Peeter Puusepp.
•• 2004. aastal õnnestus Aaval ettevõttest välja võtta ligi 7 miljoni krooni eest dividende, olles selle näitajaga ehitusärimeestest teisel kohal.
