Suurim oht mõrvatud saada on Ida-Virumaa või Tallinna politseinikel, sest Eestis seitsme aastaga tapetud üheksast politseinikust vaid kaks ei töötanud nendes piirkondades.

Ainsad väljaspool Tallinna ja Ida-Virumaad mõrvatud politseinikud on viis aastat tagasi Järvamaal Mäo teeristis tapetud kaks liiklusinspektorit.

"Ma ei arva, et Narvas oleks politseinike elu ohtlikum kui mujal Eestis," ütles Narva kriminaalpolitsei komissar Andres Jaggo. Narvas on tapetud kaks politseinikku, Tallinnas on see näitaja ühe politseiniku võrra suurem. "Üldjuhul keegi politseinikku avalikult ei ähvarda. Tänane probleem on, et kurjategijad ei austa politseinikke nii nagu vanasti. Siis kehtisid nende hulgas kirjutamata reeglid, millest peeti kinni," rääkis Jaggo.

Üheksast tapetud politseinikust seitse lasti maha. Enamik olid tavalised inspektorid, abielus, mitme lapse isad ja parimais aastais.

Politsei on seni suutnud peaaegu kõik kolleegide tapmised avastada. Ainsana on jooksus Mäo ristis toimunud tapmise peamees ning Narva arestimaja autojuhi mõrva tellinud ärimees. Kohtupraktika politseinikutapjate vastu näitab karmust – minimaalselt on nad pääsenud 15-aastase vangistusega.

Ainsa erandina selles nimekirjas on taasiseseisvunud Eesti esimese hukkunud politseiniku, 1992. aasta 21. augustil Jõhvis surma saanud politseiinspektori Malev Uustaliga (25) rüselenud kurjategija.

"Uustal kohtus liinibussis juhuslikult ühe tagaotsitava kurjategijaga, kes politseivormis Uustalit nähes bussipeatuses jooksu pani," meenutas Ida-Viru kriminaalpolitsei komissar Viktor Zhemtzhugov. "Tänaval tekkinud rüseluses läks lahti Uustali relv ja ta sai haavata. Mees suri verekaotusse."

Kurjategija pääses tapmissüüdistusest ning mõned aastad hiljem arutas Kohtla-Järve linnakohus toimunut tsiviilkorras. "Määrasime tema vanematele hüvitise," meenutas kohtu esimees Aili Blumberg.

Teistel kohtus enam nii kergelt pole läinud. 1994. aastal tapsid Narvas allilmaautoriteet Ljotshiku mehed raudteepolitseinik Aleksandr Jefremovi (31).

Vaksalis õhtust ringkäiku teinud Jefremov astus igavuse peletamiseks läbi baarist, kus tal tekkis tüli seal pidutsenud seltskonnaga.

"Mehed tahtsid endale saada politseiniku relva ja lasid Jefremovi maha. Tema laip leiti hiljem Narva veehoidlast," rääkis keskkriminaalpolitsei Ida-Viru grupi juht Aleksandr Zhegulov.

Tapjate ninamehele mõistis Narva linnakohus eluaegse vangistuse, tema abiline pääses 15-aastase vangipõlvega.

Samal aastal Mäo ristis tapetud Argo Kivi (30) ja Marek Lemmingi (21) surma peasüüdlane suudab tänaseni vahistamist vältida. Kui Nikolai Mitjugin poleks jõudnud Venemaale põgeneda, oodanuks teda surmanuhtlus. "On kindel, et Eestis Mitjugin ennast ei varja ja vaevalt, et ta kunagi siia julgeb ka tagasi tulla," ütles keskkriminaalpolitsei uurija Boriss Kotljar.

Mitjugini lähimale abilisele Andrei Iljuhhinile mõistis Tallinna linnakohus 1996. aasta jaanuaris 15 aastat vangistust. Viiele ülejäänud jõugu liikmele mõistis kohus väiksemad karistused.

1995. aastal tapeti Tallinnas koju õhtust sööma läinud uurija Aleksandr Krivorutshenko (37). Uurija võttis Koplis Rahu kino juures oma Zhigulisse hääletanud isa ja poja, kellelt nõudis hiljem sõidu eest raha. "Kurjategijad tapsid ta umbes 40 noahoobiga autos ja viskasid hiljem masinast välja," ütles Kotljar. "Isa sai hiljem karistuseks 15 aastat vanglat, poeg veidi vähem."

Sama aasta aprillis lasi korterivarguselt tabatud Romeo Kalda Tallinnas Lasnamäel maha komissar Mart Laane (32), kes talle trepikojas, relv käes, järele jooksis. Kaldale esialgu mõistetud surmanuhtluse asendas ringkonnakohus eluaegse vanglakaristusega.

Augustis tapsid kurjategijad Ida-Virumaal Alajõe baaris politseiinspektor Vaito Jaksi (26), kes läks tülli dessantväelaste aastapäeva tähistanud Viktor Zaitsevi ja Igor Tshirkoviga. Kurjategijad peksid Jaksi ja tema sõbra, maavalitsuse autojuhi Heldur Lassi surnuks ning panid auto nende laipadega põlema.

Kohus mõistis Tshirkovi 15 aastaks vangi, selle aasta alguses vahistatud Zaitsev ootab kohtu ette astumist.

Politseinike tapmine jätkus tänavu 3. septembril, kui Narvas lasti isiklikel põhjustel maha arestimaja autojuht Juri Lihharev (30).

Keskkriminaalpolitsei vahistas kaks palgamõrvarit, kuid otsib siiani taga tapmise 1400 USA dollari eest tellinud armeenlasest ärimeest Armen Oganesjani (pildil). "Ta oli meil korra juba vahi all, kuid kohus otsustas mehe süütõendite puudumisel vahi alt vabastada," ütles Zhegulov.

Viimaseks kurvaks näiteks selles nimekirjas on narkomaanide ohvriks langenud Maksim Karpov (24).

Politseinike mõrvad ja ülirasked vigastused

Tallinna kriminaalpolitseinik Ivar-Vahur Fuks lasi 1995. aasta 26. aprillil politseioperatsiooni käigus maha Olümpia hotelli lähedal tänaval seisnud kõrvalise auto esiistmel olnud noore naise.

Fuksi hinnangul soovis naine relva haarata ja seetõttu ta tulistaski esimesena.

Kohus mõistis politseinikule seitsmeaastase vanglakaristuse, mees vabanes ennetähtaegselt.

Narva kriminaalpolitseinik Juri Naumov (37) lasi 1995. aasta 19. märtsil purjuspäi baari ees tekkinud sõneluses maha inimese. Ilmselt Peterburi põgenenud Naumovit otsib taga kaitsepolitsei.

1997. aasta kevadel tappis Harju politseinik Imre Tali raskes alkohoolses joobes Tallinna–Pärnu maanteel autoga koju sõitnud Leedu noormehe.

Politseivormi kandnud Tali peatas leedulase auto maanteel veidi enne Ikla piiripunkti, ning lasi ta tekkinud sõneluse käigus hiljem maha.

Kohus mõistis politseiniku 12 aastaks vangi.

1997. aasta 12. juulil tulistas koduhoovil huligaanitsejaga sõnelusse sattunud Tallinna politsei juhtimiskeskuse abikomissar Jaan Rütman (27) hoiatuslasu õhku.

Kuul aga tabas kogemata eemal maastikuautos istunud noort naist Lada Petkod, kes toibub saadud raskest ajukahjustusest tänaseni.

Kohus mõistis Rütmani kolmeks ja pooleks aastaks vangi.

Üliraskelt haavata saanud kordnikud

1994. aasta 18. märtsil tulistas Pärnu politseijaoskonnast põgenenud sarivaras Anti Sakk Pärnu–Tallinna maanteel asuvas bensiinijaamas politseinik Alar Kasemaad.

Enne seda oli ta põgenemisel maha lasknud kaitseliitlase Jaak Vaarmanni ja haavanud üliraskelt teda sõidutanud taksojuhti.

Pärnu maakohus mõistis Venemaal vahistatud ja hiljem Eestile üle antud Saki eluks ajaks vangi.

Sama aasta 23. oktoobril tulistas tollispetsialist Igor Kristapovitshi seni tabamata mõrvar Tallinnas Lasnamäel kuriteokohalt põgenedes Zhiguli tagaistmelt mitu lasku rindu auto peatanud kriminaalpolitseinik Juhan Penderile.

Politsei aga ei suutnud kurjategijaks peetud salaviinaärimehe süüd hiljem tõestada.

Sama aasta detsembris sai üliraskelt haavata Mäo ristis patrullinud politseiinspektor Janek Tsheljadinov (22), kelle paarimehed Marek Lemming ja Argo Kivi hukkusid.

1996. aasta jaanuaris tulistas allilma palgamõrvar Vadim Jefremenko Tallinnas Lasnamäel oma korteris teda vahistama tulnud kaitsepolitseinikku.

Kaela tabamuse saanud kaitsepolitseinik lasi palgamõrvari kukkumise pealt maha.

SPALTAHildebrandt pääses narkosüüdistusest

Tallinna politsei loobus endisele paadipõgenikule Andre Hildebrandtile esitamast süüdistust narkootikumide omamise kohta, kuid võttis mehe sellegipoolest kaheks kuuks vahi alla. "Me ei saanud Hildebrandtile uimastite omamise süüdistust esitada, sest tema juurest leitud amfetamiini kogus oli liiga väike. Seda oli alla grammi ja ilmselt määratakse talle selle eest karistus halduskorras," ütles Tallinna politsei koordineerimistalituse juhtivinspektor Anatoli Põhjakas. Sellegipoolest jättis politsei 15 aastat tagasi kolme kaaslasega paadis Soome põgenenud Hildebrandti nüüd kaheks kuuks vahi alla. Meest süüdistatakse kuritegelikult teel saadud vara hoidmises. Hildebrandti kasutuses olnud garaazhist leidis politsei Rootsist varastatud BMW, millega mees ise sõitis ja mille väärtuseks hinnati 475 000 krooni, ja Saksamaalt varastatud Mercedese väärtusega 520 000 krooni. Koos Hildebrandtiga garaazhis vahistatud kahe mehe vahi all hoidmiseks politseil tõendeid polnud, sest mehed remontisid enda väitel seal Mercedese mõlkis poritiiba.

Risto Berendson