Politsei ja piirivalve palgad hakkavad uuel aastal pisitasa tõusma
2008. aasta oli nii politseis kui ka piirivalves selgelt kuldaasta. Enne majanduse kokkuvarisemist küündis hiljem politsei- ja piirivalveameti (PPA) moodustanud ametite personalikulude eelarve kokku üle 114 miljoni euro.
2009. aasta tõi järsu languse. Nagu mujal, nii kärbiti ka politseinike ja piirivalvurite palku – kaheksa protsenti – ja kogu personalieelarve vähenes 100,8 miljoni euroni.
Eriti raske seis oli 2010. aastal, kui politseist, piirivalvest ning kodakondsus- ja migratsiooniametist sai ühendamet – personalikulude eelarve oli vaid 87 miljonit eurot.
Kuigi poliitikute toonane sõnum, mis pandi kirja ka seadusse, kõlas, et kellegi palka ei tohi enam vähendada, ei antud raha juurde ka selle kärbitud palga maksmiseks. Käiku läksid paljuräägitud ja -kirutud palgata puhkuse päevad.
Uus palgasüsteem
Alles nüüd, 2012. aasta lõpus on viimaks kindel, et järgmisel aastal olukord paraneb. Kuigi praegu on 2013. aasta eelarve eelnõu personalikulude reale kirjutatud 88,2 miljonit eurot, otsib siseminister Ken-Marti Vaher võimalusi PPA-sse lisaraha saada. Veel eilegi käis peadirektor Raivo Küüt siseministeeriumis PPA vajadusi selgitamas.
Küüdi sõnul on uue palgasüsteemi rakendamine PPA jaoks ülioluline ja vältimatu. Kogu vajalik eeltöö on ametikohtade hindamise kaudu tehtud ja eesmärk on, et pikas perspektiivis saaks PPA ametnike palgatase tööturul konkurentsivõimeliseks.
„Selleks vajaksime üle 20 miljoni euro. Arvestades tänast olukorda ja reaalset rahalist võimalust tuleb alustada sellest, et uus palgasüsteem juurutada ja sellega ühtlustada sama keerukusega tööd tegevate ametnike palgatase ning anda palgatõusu kaudu ka lisamotivatsiooni. Selleks oleme esitanud siseministeeriumile konkreetse taotluse meie palgaraha lisavajaduste katmiseks 2013. aastal,” ütles Küüt.
Lisaraha jaotus
Siseminister kinnitas, et järgmise aasta eelarves on PPA-le tõesti lisaraha ette nähtud ning paika pandud selged sihid: inimeste töötasu tõstmine, lisasummad kütuse hinna tõusu katmiseks, amortiseerunud tehniliste vahendite vahetus ning vajalikud investeeringud infotehnoloogiasse ja eririietusse. „Kuigi läbirääkimised veel kestavad, võib täna öelda, et PPA-le lisandub ligi viis miljonit eurot täiendavat palgaraha,” sõnas Vaher.
Mida see summa iga inimese rahakotile tähendab, on esialgu keeruline öelda, ent selge on, et raha on hädasti vaja. Puudutab ju PPA alarahastus vähemal või suuremal määral kogu Eesti ühiskonda: kui palk on väike, minnakse minema, korravalvurite arv tänavail väheneb selle tõttu aga drastiliselt ja kõik see kokku on meie ühine mure – sisejulgeolek.
Kärbete tegemise ajal said kõik selle vajalikkusest aru, aga väga demotiveerivalt mõjus möödunud aasta alguses rahandusministri sõnum, et kuigi erasektoris on palgad tõusma hakanud, siis avalikus sektoris ärge nelja aasta jooksul sellest unistage.
Sotsiaalsete garantiide, nagu eripensionide olemasolu korral on riigi- ja erasektori palkade vahe inimestele mingi piirini talutav. „Ent kui see protsent ulatub juba üle 20, hakkavad inimesed järjest lahkuma,” nentis Küüt.
Viimane suur politseist lahkumise vool algas 2005. aastal, kui üha rohkem politseinikke riputas mundri varna, et minna Soome, Iirimaale või Norrasse. Kuigi enamikule meeldis pättide püüdmine, otsustas asja palk, mis oli reapolitseinikul vaid 5100 krooni (325 eurot) kuus. 2006. aastal lahkus ametist juba üle 550 politseiniku, kelle väljaõpetamine oli toona läinud riigile maksma 150 miljonit krooni – sama palju tuli kulutada uute politseinike ettevalmistamiseks.
Lahkujaid jätkub praeguseni. Näiteks läks alles hiljaaegu üks Pärnu korrakaitsepolitseinik Soome ehitajaks. Eesti Päevalehele nentis veel teinegi Pärnu politseinik, et ka tema lahkub. Norrasse.
Samal ajal oleks Eestis praegu juurde vaja ligi sada korrakaitsepolitseinikku. See tähendab kümmet ööpäevaringset patrulli teedel-tänavatel või terve Tallinna Kesklinna politseijaoskonna jagu inimesi.
PPA uurib pidevalt lahkumise põhjuseid ja enamik lahkujaid põhjendab oma otsust sobivama pakkumise saamisega, aga nimetatakse ka perekondlikke põhjusi, elukohavahetust, õppima asumist, välismaale suundumist. Eeskätt on löögi all need ametikohad, mille teadmisi ja oskusi saab sama hästi kasutada ka tsiviilelus – näiteks lennundus ja merendus. Aga töölt on lahkutud ka ameti enda ettepanekul, ametikohale mittevastavuse või distsiplinaarkaristuse tõttu.
Raha vähesus tekitab probleeme ka majanduskulude katmisel. Järgmise aasta eelarve eelnõu kohaselt on selleks planeeritud 41,4 miljonit eurot, millest kinnisvarakuludeks läheb juba 14 miljonit ja transpordikuludeks 11 miljonit.
Töövahendeid ei jätku
Ainuüksi politsei relvastuse ja erivahendite praeguse taseme hoidmiseks oleks vaja üle poole miljoni euro, aga kulutada saab vaid pisut üle 100 000. Relvade hulk, kasutamine ja hooldus on mõistagi riigisaladus, kuid kõige kriitilisemateks asjadeks, milleta politseitöös pole võimalik hakkama saada, nimetas PPA logistikabüroo juht Tauno Tuisk amortiseerunud relvade väljavahetamist, relvatarvikute, nagu kabuuride ja salvede ning laskemoona soetamist.
„Meie töös üliolulised asjad, ilma milleta tööd teha ei oleks võimalik ja mida kindlasti on vaja soetada või välja vahetada, on ka erinevad isikukaitsevahendid, nagu eriüksuse kiivrid, politseimootorratturite kaitseriietus, kriminalistide kindad, turvakummikud ja näiteks pinnaltpäästjate termoülikonnad, koerajuhtide kaitsevarrukad ning piloodikiivrid,” täiendas Tuisk loetelu.
Vormi- ja eririietuse jaoks vajaks PPA ligi kaks miljonit eurot, millest on olemas kolmveerand. Politsei ja piirivalve ühendamisel oli üks lähteülesandeid ka üleminek sinisele vormile, kuid raha selleks toona ei antud.
Siseministri sõnul suunatakse PPA-le isikukaitseriietuse soetamiseks juurde üle 400 000 euro, et politseinikel oleks võimalik neile pandud tööülesanded ohutult täita. Ta lisas, et ligi miljon eurot eraldatakse ka helikopterite valmisoleku tagamiseks ja varuosade hankimiseks, mis on võrreldes praeguse seisuga suur edasiminek.
Autopark väheneb
Keerulises seisus on ka PPA autopark. Praegu kuulub umbes pool autopargist PPA-le ja selle keskmine vanus on kümme aastat. Aasta lõpuks jääb tuhandest autost alles 850. Ülejäänud on nii vanad ja väsinud, et tuleb maha kanda.
„Rohkem enam PPA autoparki vähendada ei saa, sest siis on ohus PPA-le pandud ülesannete täitmine,” rääkis Tauno Tuisk. „PPA omandis olevast amortiseerunud sõidukipargist soovime järgmisel aastal u 80 kõige kehvemas seisus olevat sõidukit kindlasti välja vahetada, kuid küsimus on, kas need liisida või välja osta. Liisinguga lisandub automaatselt ka ju kaskokindlustus, kapitalirenti ei ole riigiasutustel võimalik kasutada. Omandisse väljaostmine nõuab suurt alginvesteeringut ning alternatiiviks jääb kasutusrent. Mõlema variandi puhul on vaja suurendada PPA maismaakulude eelarvet. Oleme välja arvutanud, et omandis oleva masinapargi kulu võrreldes kasutusrendiga tuleb u 10–15 protsenti soodsam.”
PPA käsutuses olevas uuringus on esile toodud, et Euroopa riigid kasutavad politseisõidukite finantseerimiseks 74% ulatuses otseväljaostu. Kui tuua näide Soome politsei kohta, siis seal on u 80% sõidukeid politsei omad ja vaid 20% liisitud.
„PPA-siseste ressursside arvelt ei ole võimalik olemasolevat masinaparki uuendada ei väljaostu ega kasutusrendi lahendusega. Oleme esitanud ministeeriumile omapoolsed ettepanekud ja tasuvusarvutused ja koostöös ministeeriumiga loodame leida lahendused,” märkis Tuisk.
2012. aastal on juba saanud tugeva rahasüsti kriminaalpolitsei – nii inimeste motiveerimiseks kui ka tehniliste vahendite soetamiseks. „Liiklusjärelevalve tugevdamiseks oleme teinud mitmeid investeeringuid, hankinud näiteks 19 neljasuunalist kiiruskaamerat ja kümme tõenduslikku alkomeetrit. Politseinikud on uutesse hoonetesse kolinud neljas linnas: Jõhvis, Kuressaares ja Jõgeval, valmimas on politsei ja pääste ühishoone Narvas,” viitas siseminister tehtule.
Kuigi raha on vähe, on PPA suutnud ennast veelgi koomale tõmmata. Möödunud ja tänavusel aastal on nii üldjuhtimise vähendamise kui ka administratsiooni optimeerimisega kokku hoitud veidi üle kahe miljoni euro. See raha on suunatud põhitegevuse valdkondade tugevdamiseks, sealhulgas keskkriminaalpolitsei uute büroode loomiseks ja tugevdamiseks.
KOMMENTAAR
Ken-Marti Vaher
siseminister
Julgen täna öelda, et hoolimata majanduskriisijärgsest ajast on PPA tulevik võimalusterohke. Järgmisel aastal suuname siseturvalisusse märkimisväärse hulga lisaraha, mis aitab selgelt kaasa Eesti elanike turvalisuse kasvule ja PPA töötajate motivatsioonile.
Peamiseks prioriteediks 2013. aastal on inimvara ehk turvalisust tagavate inimeste töötasu tõstmine, milleks suuname täiendavalt ligi 5 miljonit eurot. Töötasude tõstmise oluliseks eelduseks PPA-s on palgareform ehk palgasüsteemide korrastamine, sest ühendameti loomisest senini on piirivalvurite, politseinike ja migratsiooniametnike palgasüsteemid erinevad.
Samuti jätkame tegevusi, millega tõstame riigi võimekust võitluses raske varjatud ja organiseeritud kuritegevusega. See tähendab taastatud keskkriminaalpolitsei keskse kriminaaltulu üksuse kui korruptsioonivastase üksuse tugevdamist nii inimeste kui ka tehniliste vahenditega. Samuti suuremat tähelepanu raske narkokuritegevuse ja majanduskuritegevuse vähendamiseks.
Järgmisel aastal saame suurendada politseipatrullide arvu riigis ja tõstame nende liikuvust ning kohalejõudmist. Eesti-suuruse väikeriigi jaoks on määrava tähtsusega inimelude hoidmine ja vigastuste vähendamine, mistõttu suurendame märgatavalt vahendeid liiklussurmade ja süütegude ennetamiseks (sealhulgas narkoennetus).
