Politsei: jõu kasutamine sõltub purjutaja agressiivsusest
„Sundi kasutatakse ainult siis, kui inimene on keeldunud vabatahtlikust vereproovist. See tähendab, et korrakaitsja võib hoida inimest jõuga kinni, kuni talt võetakse vereproov,“ ütles politseiameti pressiesindaja Nelli Pello Päevaleht Online’ile.
„Sunniga vereproovi võtmisel tuleb inimene paigal hoida nii, et tema käsi oleks vereproovi võtmise ajal liikumatu. Nii ei tekitata inimesele tarbetut valu,“ selgitas ta korravalvurite töömetoodikat.
Pello rääkis, et vereproovi võtab kas tervishoiuteenuse osutaja, kes võib olla näiteks mõne konkreetse haigla arst või teeb seda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) töötaja.
„Politsei loodab, et sellist äärmuslikku abinõu tuleb rakendada väga harva. Kui inimesele asjaolusid selgitada, annab mõistlik inimene vereproovi vabatahtlikult,“ rääkis Pello.
„Muidugi võib alguses juhtuda, et mõni agressiivne joobes inimene ei taha politsei selgitustest aru saada. Politsei eeldab, et täppisalkomeetrite kasutusele võtmisega väheneb vereproovide võtmise vajadus,“ jätkas ta.
Pello nentis, et joobeseisundis sõiduki juhtimine on äärmiselt ohtlik ning seetõttu on riigikogu võtnud vastu vastava seadusemuudatuse.
„Füüsilise jõu kasutamine sõltub joobes inimese agressiivsusest,“ kinnitas ta.
„Kui inimene osutab füüsilist vastupanu, on selge, et ka politsei peab kasutama rohkem jõudu. Politsei rõhutab, et ühegi inimese kallal ei kasutata jõudu, kui inimene selleks ise põhjust ei anna,“ ütles Pello.
Alates 1. juulist muutub joobe tuvastamiseks tehtavate vere- või uriiniproovide võtmise ning analüüsimise kord – esiteks võivad politseinikud kasutada analüüsidest keelduja peal sundi ning teiseks on proovide analüüsiõigus edaspidi vaid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (EKEI).
