Politsei kahtlustab kuut väidetavat allilmategelast rasketes kuritöödes
Keskkriminaalpolitsei, kes uurib ärimees Hans H. Luige lähedaste majade süütamist, pidas üleeile välkoperatsiooni käigus kinni kuus meest, keda peetakse Eesti kuritegeliku maailma väidetavateks tipptegelasteks.
Keskkriminaalpolitsei pidas 48 tunniks kinni Rünno Kristjuhani, Jaak Tuuksami, Marek Võrgu (endine Tuvike), Imre Araka, Rünno Lingi ja Assar Pauluse. Mehi kahtlustatakse möödunud aasta 27. novembri öösel Tallinnas ja Murastes asuvate eluruumide akendesse süütepudelite viskamises.
Keskkriminaalpolitsei komissari Ivo Kolgi sõnul pole eeluurimise huvides võimalik rääkida kuriteo võimalikest motiividest ega ka sellest, kuidas täpselt on kinnipeetud isikud antud kuriteoga seotud.
“Kuna asjaolu, kuidas kinnipidamiseni jõuti, on jälitusinfo, siis ei ole seda võimalik avalikustada. Kinnipeetud isikud on olnud politsei huviorbiidis,” ütles Kolk Eesti Päevalehele. “Praegusel hetkel on kindlasti veel vara spekuleerida ka selle üle, kas antud juhtumite raames kogutud asitõendid võivad valgust heita mõnele teisele kuriteole.”
Relvi kinnipeetuil käepärast polnud ja vastu nad ei jõudnud hakata. “Üks vahistamine võtab sellises operatsioonis vaid sekundeid,” selgitas Kolk.
Eesti Päevalehe andmeil võisid kahtlustatavad olla teada juba üsna pea pärast 27. novembri rünnakuid Hans H. Luige ämma Aleksandra Mõtsari ja Luige firmades töötava Tiit Maidre ning Muraste külas elanud ilmselt juhuslike isikute vastu. Meeste kinnivõtmise venitamine võis tuleneda vajadusest koguda kindlamaid tõendeid, et nad lõpuks ka kohtusse viia.
Kas needsamad mehed võiksid olla seotud möödunud aasta lõpus toime pandud peksmiste ja augustikuise Tartu jaamahoone süütamisega, Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus ei kinnitanud. Ta tõdes, et Hans H. Luik ja Tartu jaamahoone omanik Rein Kilk on äripartnerid ning kindlasti kontrollitakse sedagi võimalust.
Meeste vahistamisega seoses otsiti läbi ka kõigi nende elupaigad ning ühe firma ruumid.
Prokurör ei kommenteeri
Prokurör möönis, et Luige ähvardamise võimalikuks motiiviks on ka ajakirjanduses juba nimetatud Laferme kinnistuga seotud aktsiatehingud. Prokurör seda esialgu siiski süütamistega seostada ei soovinud. Ka ei tahtnud ta täpsemalt kommenteerida ühtegi muud võimalikku versiooni. Luike ennast üheski seadusvastases teos ei kahtlustata.
Ülemöödunud aastal omandas Luik suurema osa firma aktsiatest ja ka hinnalise kinnisvara, mida ihkasid endale teisedki. Väidetavalt kuulusid huviliste hulka ka kinnisvaraäris tuntud ning rahapesus kahtlustatud Hubert Hirv ja Pavel Gammer.
2005. aasta sügisel tapeti oma kodumaja ees Hans H. Luige tuttav Kalev Kurg. Allilmaga seostatud ärimehe Kure mõrv on siiani lahendamata ja tema koha on allilmas väidetavalt endale saanud Asser Paulus.
Kes kinnipeetuist võisid olla konkreetsed süütamiste toimepanijad ja kes nn juhendajad, prokurör ei avaldanud. Tõenäoliselt ei käinud Assar Paulus, Rünno Kristjuhan ning Imre Arakas ise süütevedelikuga pudeleid pildumas.
Keskkriminaalpolitsei endise direktori Andres Anvelti sõnul ei oska hetkel keegi peale politsei öelda, kes vahistatutest olid jooksupoisid ning kes vahendajad, kuid tema arvamust mööda olid väidetavad allilmaliidrid Arakas ja Paulus pigem vahendajad.
Anvelti sõnul sobib Luige lähedaste vastu korraldatud rünnakute käekiri nimetatud väidetavate allilmategelaste laadiga küll. “Kõike ühendab kinnisvara, kinnisvara, kinnisvara!” ütles Anvelt.
Hans H. Luik motiivi ei leia
•• Puhkusel viibiv Hans H. Luik oli Päevaleht Online’ilt kinnipeetute nimesid kuuldes üllatunud.
“Ei saaks öelda, et ma allilmas toimuvaga väga kursis oleksin, kuid need nimed panevad mind mõtlema sellele, et tegemist on niinimetatud teenuse pakkujatega,” ütles Luik. “Tahaks vägagi teada, kes võiks olla rünnakute tellija.”
•• Luige sõnul ei tohiks mitte ühelgi tabatutest tema teada olla rünnakuteks motiivi. “Ise kipun arvama, et kuriteo tellijaiks võib olla mõni poolpoliitik või pätist ärimees.”
•• Luige sõnul hämmastab teda see, et Eestis on kas loidusest või muul põhjusel lastud tegevust jätkata jõukudel, kellelt on võimalik kuritegusid tellida.
Gorkin Pauluse süütuses kindel
•• Assar Pauluse pikaajaline sõber advokaat Andres Gorkin on Pauluse süütuses kindel.
•• “Selles et Assar Paulusele esitatud kahtlustus on põhjendamata, olen ma mitte ainult veendunud, vaid absoluutselt veendunud,” ütles Gorkin eile. “Pisemagi kahtluse korral ei olnuks mul olnud võimalik Pauluse kaitsja ülesannet endale võtta.”
•• Paulusele esitatavaid võimalikke süüdistusi ei saa Gorkin enda sõnul kommenteerida.
Läbiotsimine Barbarossas?
•• Andres Gorkini ainuomanduses oleva osaühingu Barbarossa võlgadega tegeleb Julianus Inkasso, mille nõukogu liige on Hans H. Luik.
•• Barbarossa juhatuse liige on Assar Paulus, kinnitamata andmeil korraldas keskkriminaalpolitsei just selle Tallinnas Koidu 89 registreeritud firma kontoris uurimise huvides läbiotsimise.
Barbarossaga seotut ei soovinud Andres Gorkin kommenteerida.
•• Luik ei pidanud Barbarossa võlgu tõsiseltvõetavaks põhjuseks, miks rünnata Tiit Maidret või teisi talle lähedal seisvaid inimesi.
•• “Kogu tänases teemaarengus tundub mulle siiski midagi väga mäda olevat. Miks peaksid sellised inimesed korraldama nii madalal tasemel rünnakuid ja pudeleid loopima? Midagi on väga valesti,” arutles Luik.
•• 2005. aasta majandusaruande järgi oli kinnisvaratehingutega tegeleva Barbarossa võlg 157 408 krooni, kuid praegune võlasumma pole teada.
Kinnipeetutel kriminaalne minevik
2000. aasta detsembris vahistas Hispaania politsei pärast pika-ajalist salajast jälgimist 14-liikmelise autovaraste jõugu, mida juhtisid Jaak Tuuksam ja Rünno Kristjuhan.
2001. aasta augustis tõi K-komando Hispaaniast Marbellast Eestisse Tuuksami ja Margus Undi. Varem, sama aasta juunis, toodi Eestisse ka Kristjuhan.
Tuuksam ja tema sõber Kristjuhan olid Marbellasse põgenenud karistuse kartuses. Keskkriminaalpolitsei tuvastas, et Tuuksamil oli 1999. aasta juulis ebaseaduslik püstol Makarov, mille ta andis edasi kahele siis juba jõhkrate kuritegude eest trellide taha mõistetud eestlasele.
Üks neist oli Marek Võrk (endine Tuvike), kes mõisteti 2003. aasta alguses kuueks ja pooleks aastaks vangi, kuid vabanes kohtuotsuse väljakuulutamise päeval, sest karistusest arvati maha eeluurimise ajal kinniistutud periood. Võrk oli 1999. aastal seotud autovaraste jõugu juhi maja süütamise tellimisega ning hiljem ühe kodutu tapmisega.
2002. aasta veebruaris pääsesid Tuuksam ja Kristjuhan kahe ja poole aastase tingimisi vanglakaristusega kaheaastase katseajaga. Tuuksami kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin vaidlustas esimese astme kohtuotsuse Tallinna ringkonnakohtus, nõudes Harju maakohtu otsuse tühistamist ning Tuuksami õigeksmõistmist. Ringkonnakohus jättis 11. märtsil kaebuse rahuldamata.
Arakal pikk register
1990. aastate algusest nn Linnuvabriku grupeeringusse kuulunud Tuuksam tegeles väidetavalt metsavaraste maksustamise ja narkoäriga. Nõukogude ajal on ta istunud riigivara riisumise, kelmuse ja salajase varguse eest aastaid vangis.
Kinnisvaraäriga tegelenud Imre Arakal on pikk kuritegude register. 1996. aasta detsembris vahistati mees kahtlusega, et ta on palgamõrvar. Süütõendite puudumisel ta hiljem vabastati.
1979. aastal mõistis Kalinini rajooni rahvakohus ta viieks aastaks vangi 13 püstoli varguse eest. Mees põgenes kohtusaalist miilitsakonvoi käest. Sama aasta oktoobris mõisteti talle lõplikuks vanglakaristuseks 15 aastat.
Juulis 1997 mõistis Tallinna linnakohus Arakale relvade ebaseadusliku hoidmise eest tingimisi aastase vanglakaristuse.
Sama aasta 30. oktoobril pääses Arakas tervelt talle Tihase tänaval tehtud atentaadist. Ise on ta ajakirjandusele väitnud, et talle olevat tehtud seitse tapmiskatset.
