Eile hilisõhtul kell 23.04 teatati politseile, et mööda Laagna teed liigub kesklinna poole suur kahekorruseline buss, mille juht võib olla joobes. Kontrollimisel leidsid politseinikud, et 47-aastane bussijuht on raskes joobes, teatas prefektuuri pressiesindaja.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Elari Kasemetsa kinnitusel on nii raske joobe korral mootorsõiduki juhtimine äärmiselt vastutustundetu, rääkimata siis rahvast täis suure bussi rooli taga istumisest, mis oleks võinud lõppeda katastroofiliste tagajärgedega.

“On täiesti arusaamatu, miks mõni inimene nii süüdimatult käitub ja enne suure bussi rooli istumist end nii raskelt täis joob. Seesugune käitumine annab tunnistust hoolimatusest ja pahatahtlikkusest teiste liiklejate, kuid veelgi enam reisijate suhtes, kelle elud juht teadlikult reaalsesse ohtu seadis. Taoline teguviis väärib kogu ühiskonna selget hukkamõistu ning politsei teeb kõik endast oleneva, et sellised juhid enam rooli taha ei satuks,” toonitas Kasemets.

Rangem karistus

Prefektuuri pressiesindaja sõnul vaadatakse kõiki joobes päi juhtimise juhtumeid eraldi. Rahvast täis bussi juhtimise ülisuur ohtlikkus võib juhile keskmisest kopsakama karistuse tuua. “Kui sa võtad juba alkoholijoobes üksi bussi ja lähed sellega sõitma, siis on see juba üliohtlik teistele liiklejatele. Rahvast täis bussiga sõites on tegu veelgi ohtlikuma teoga,” ütles pressiesindaja Mihkel Loide. Andmekaitseseaduse tõttu ei saanud pressiesindaja nimetada bussifirmat, mille sõiduki roolis ja palgal eluohtlikus joobes bussijuht viibis.

Loide ei osanud hinnata, kas purjus peaga bussijuhtimine on viimastel kuudel sagenenud, kuid vähemalt ajakirjandusse saabub selliseid teateid üha sagedamini.

Näiteks 17. juulil peatas politsei Põlva lähistel autobussi, mille bussijuht oli ilmselgelt joobnud, ja juht kõrvaldati kohe bussiroolist. 25. juunil tabati Pärnus joobes juhtide püüdmiseks korraldatud operatsiooniga lõõtsaga linnaliinibussi juhtinud kerges alkoholijoobes bussijuht. Kuna tegu oli tipptunniga, viibis 1946. aastal sündinud Peetri juhitud sõidukis arvukalt sõitjaid.

Raskeks joobeks loetakse seisundit, kus vere alkoholisisaldus on suurem kui 2,5 promilli. Meedikute hinnangul algab eluohtlik joobeseisund kolmest promillist ning selline joove võib kaasa tuua teadvusekaotust, südame rütmihäireid ning hingamine võib peatuda.

Alkoholijoobe astmed

Viinasurma on lihtne surra

Liiter viina tapab kohe

•• 0,01–0,06 promilli – füsioloogiline alkoholisisaldus

•• 0,07–0,19 promilli – toitumisest tulnud alkoholisisalduse tõus

•• 0,20–0,49 – alkoholi tarvitanud, joobe kliiniliste tunnustega

•• 0,5–1,5 – kerge joove. Meeleolu paraneb ja enesekriitika alaneb. Käitumises ja kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Suurenenud jutukus, koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired.

•• 1,51–2,5 – keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Artikulatsioon muutub ebaselgeks. Liigutused on kohmakad ja ebatäpsed. Tasakaal on häiritud – tuikumine ja kõikumine.

•• 2,51–3,00 – raske joove. Teadvuse edenev hägunemine. Võime reageerida alaneb järk-järgult kuni koomaseisundini. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub.

•• 3,01–5,00 — üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga.

•• > 5,0 – surmav alkoholimürgitus.