Politsei lõpetab kassiiritöö
Liikluspolitsei lõpetab 10. juulist teedel trahviraha sissenõudmise, mis võib riigile tuua miljonitesse kroonidesse ulatuva kahju.
Riigikogu on muutnud haldusõigusrikkumiste seadustikku ja seetõttu ei või politseiametnikud enam kohapeal trahviraha sisse nõuda. "Politseinikud pole kassiirid," põhjendas liikluspolitsei büroo direktor Märt Mikkov.
Mikkovi sõnul kirjutavad liikluspolitseinikud alates 10. juulist trahvikviitungi, mille alusel tuleb trahv tasuda pangas. "Juhiload võtame hoiule siis, kui antud liikluseeskirja sätte rikkumise eest saab karistada rohkem kui 10 päevapalga ehk 280-kroonise trahvi või haldusarestiga," ütles ta.
Samas on justiitsministeerium juhtinud tähelepanu sellele, et trahviraha sissenõudmise lõpetamine vähendab ilmselgesti riigi sissetulekut trahvidelt.
"Tallinnas tasulist parkimist korraldava munitsipaalettevõtte Valika kirjutatud trahvikviitungid on kümnete tuhandete kroonide ulatuses tasumata jäetud," tõi justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe näite." "ülekoormatuse tõttu ja eeskirjarikkujate puudulike andmete pärast ei suuda täitevbürood aga tagada trahvi äramaksmist."
Ka liikluspolitsei büroo direktor Märt Mikkov möönis, et kui täitevmenetlust ei tõhustata, võib riik tänavatel trahviraha kasseerimise lõpetamise tõttu kaotada kuni 20 miljonit krooni aastas. "Samas saab riik kasu politsei nime puhastumisest," toonitas ta.
Autojuhid on rahul
Ligi 20-aastase autojuhistaazhiga Toomase sõnul on hea, et politsei lõpetab tänavatel raha nõudmise. "Normaalne, et politseil lõpeb see endale teenimine ära," hindas ta muutust.
Toomast ei häirinud, et ta peab trahvi tasumiseks panka minema. "Vahel ei olegi ju sõites piisavalt raha kaasa," selgitas autojuht.
Siseminister Robert Lepikson andis kolmapäeval liikluspolitsei büroo direktorile Märt Mikkovile korralduse esitada 10. juuliks ettepanekud liikluspolitsei töö ümberkorraldamiseks.
Siseministeeriumi avalike suhete osakonna teatel peab liikluspolitsei laiendama trassiteenistust ka Tallinna-Rapla, Tallinna-Haapsalu, Tallinna-Virtsu ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteedele, samuti tuleks lõpetada varjatud kiirusemõõtmine.
"Politsei võib valitsuse määruse kohaselt mõõta varjatult kiirust, kuid politseinik ei tohi tormata põõsast ootamatult tänavale ning seada sellega ohtu enda ja teiste elu," kommenteeris Mikkov.
Kavas osta salakaamerad
Liikluspolitsei juhi sõnul lubas siseminister leida raha ka mitu miljonit krooni maksvate automaatsete kiirusjärelevalve seadmete muretsemiseks. Sellised varjatud kaamerad fikseerivad kiirust ületanud sõidukid.
Põhjamaades pannakse teele välja automaatsest kiirusemõõtmisest teavitavad märgid, samuti on vastavad seadmed politsei eraldusvärvides. Paljudes teistes riikides taoline hoiatamine kombeks pole.
"Võime näiteks Tallinna-Tartu maantee algusesse panna sildi, et teel mõõdetakse automaatselt kiirust," selgitas Mikkov, andmata samas selget vastust, kas Eestis hakatakse autojuhte hoiatama või mitte. "Samuti võime panna selliseid silte sinna, kus tegelikult kiirusemõõtjaid polegi."
Liikluspolitsei juhil peaks igas politseijaoskonnas olema 150 000-200 000 krooni maksev statsionaarne alkomeeter, kust näitu saab ka välja trükkida. Iga liikluspolitsei patrull peaks aga olema varustatud 8000-12 000 krooni maksva kvaliteetse kaasaskantava alkomeetriga, mis salvestab näidu, ja seda saab hiljem jaoskonnas välja trükkida, lisas ta.
Liikluspolitsei büroo direktori väitel tuleks seadusandlust muuta nii, et lõplik on alkomeetri näit, mitte arsti otsus. "Arsti otsus on subjektiivne," selgitas Mikkov. "Sellega võidakse inimesele liiga teha, sest võib-olla inimene ei olegi alkoholijoobes."
AIN PARMAS
