„Meil oli küsimus: kuidas me jõuame võimalikult paljude inimesteni, kelle konto võib olla kompromiteeritud? Kuna see on olnud aastatepikkune tegevus, on väga keeruline kõiki juhtumeid leida. Kui inimene teab, et talt varastati näiteks neli aastat tagasi hulk krüptoraha, ja ta näeb sealt, et tema andmed on just sel ajal lekkinud, siis saab ta meie poole pöörduda,” selgitas keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross. Kuigi kurjategijalt saadud failide hulgas oli Eesti inimeste andmeid, oli tema peamine siht röövida lääneeurooplaste tagant.