Ammu oleks pidanud ka neid trahvima. Äritsejaid trahvitakse.

To:T/X

Aga paneme siis ka trahvid peale ikka ka nendele kelle taskust maksumärgideta sigarette või alkoholi leitakse?

Vaata inimene kel suitsuisu või mõte, et võiks napsu teha ei sõida katus sedasi ära kus sul autoakna sisse lööb sealt varastamiseks või sul väikest last kooliteel röövib. Narkar aga seda teeb.

Et mitte keegi ei käi varastamas selleks et saaks alkoholi jaoks raha? Sa ikka oled mõne artikli otsa ehk aastate jooksul sattunud kus kurdetakse et pereisa/-ema/-laps müüs elamisest kõik mahas ja käis vargil, selleks et saaks juua? Maakohtades ei panda suvilatest asju pihta ka kindlasti mitte selle pärast et saada raha, et siis poe taga õlut juua, eksju?

Ning eranditult kõik ametlikus definitsioonis narkootikumidega (kanepiga näiteks?) kokkupuutujad käivad ainult vargil ja lapsi röövimas, onju?

300 sissetulekuga 400 € on muidugi mõtekas teha.....

"Ühiskond varastest ja potentsiaalsetes kurjategijatest puhtam."

See on küll probleem mille "ühiskond" endale ise organiseerinud on, sest kui meil oleks endiselt käibel eelmistel sajanditel praktiseeritud proviisorikultuur (selline nagu Oskar Lutsu "Suves", kus proviisori selja taga topsides/sahtlites on kõik ohtlikud ja vähem ohtlikud ravimid, mida tarvitatakse proviisori nõuannete järgi) ja mitte IRL-i korraldatud "barõõgakultuur" (see kus kõige ohtlikumad ja ka paljud teised ravimid on suunatud allilma müügikanalitesse, koos agressiivse turundusega koolides jne), siis ei oleks ka probleeme.
Kõik "narkoprobleemid" on lollide ja pahatahtlike poliitikute ja ametnike tekitatud, ei ole mõtet kedagi teist süüdistada (google: Ehrlichmann+Nixon).
Mida teame meie (või veel vähem ühe ajukääruga mendid) teise inimese valust? Kui mõni ikka tahab nii väga kõige kangemaid valuvaigisteid tarvitada, siis kõige viimane asi mida teha ongi see mida meil tehakse - saata ta allilma barõõgade jutule... Kusjuures kuu aja fentanüüli kogus maksab apteegis umbes 3 eurot, miks peaks kedagi sellise tühisuse pärast vargile saatma?

To:T/X

Teatavasti kui oled avalikus kohas nii juuatäis, et sind platele viiakse siis kaasneb sellega ka trahv ja valdav enamus kainerisse sattujad on muidu tööinimesed kel ka raha ja kes end lihtsalt tooõhtu üle jõid ehk siis kes selle trahvi ka ära maksvad.

to Qqlqr

Jah, sul on õigus. Ent kui sind maksumärgideta alkoholipudeliga kinni peetakse, siis maksimum mis tehakse, on selle ära võtmine, ent kui jääd näppu mingi koguse "narkootilise või psühhotroopse" ainepakiga, siis ei käituta sugugi nii pehmelt.
Või ma eksin ja alkohoolik (või ka mitte-alkohoolik) kellel on taskus pudel mis ei vasta eestis lubatud reeglitele, jääb sellest ilma, saab trahvi, ning kui on suurem pudel kui 10 purjujäämise jaoks vaja (2 liitrine piirituspudel peaks piisama selleks?), saab ka kriminaalsüüdistuse?

Joodikud on ka narkarid :D

See kõlab pigem väga debiilselt, sest narkomaan ei võrdu automaatselt kurjategija, aga mis ajutegevust sa ühelt ajupestud narkovastaselt ikka ootad :D

to Kaljulaund
Ma ei peagi narkareid automaatselt kurjategijaiks, töö- ja kasvatuslaager poleks mitte vangla vaid raviasutus kus teatud liikumispiirangud ja töökohustus.

Aga palun, kõik on kenasti kirjas RK Õiguskomisjoni protokollis ja kajastatud ka Narkopanoraamis. Tsiteerin:

Eksperdid soovitavad kaotada karistused uimasti tarvitamise eest

28. märtsil esitas rühm kriminoloogia, karistusõiguse ja rahvatervise eksperte Riigikogu õiguskomisjonile komplekti ettepanekuid ülekriminaliseerimise vähendamiseks, mis hõlmab soovitust kaotada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15 („Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses“) puhul arestiga karistamise võimalus kui kõige karistuslikum ja ainult tarvitajat ennast ohustavate tegude puhul ebaproportsionaalne sekkumisviis. „Aresti kasutamine on ühiskonnale kallis karistusviis, mille ebatõhusust on ka narkotarvitamise puhul laialdaste uuringutega tõendatud,“ põhjendavad tegijad ettepanekut.

Samuti soovitatakse kaotada NPALS § 15 käitlemise loetelust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine, mis pole karistatav tegu pooltes ELi riikides. „Analoogiat kasutades pole ka Eestis karistatavad näiteks salaviina joomine või ebaseaduslikust relvast tulistamine,“ selgitavad esildise autorid. „See muudatus võimaldab vähendada nii ülekriminaliseeritust kui ka tarbetut kulu uimasteid tarvitanud isikute menetlemisele ja karistamisele.“

Ekspertide osutusel on väikeses koguses narkootilise aine tarvitamise, valmistamise, omandamise või valdamise eest (NPALS § 15^1) viimastel aastatel määratud keskmiselt 4000 karistust aastas. Keskmine trahv on ligi 150 eurot, millele lisanduvad aine ekspertiisikulud. „Kuna trahvide ja menetluskulude tasumine käivad uimastitarvitajatele sageli üle jõu, jõuavad paljud neist sissenõudmiseks kohtutäituritele. Sõltlaste jaoks tähendab see surnud ringi, kus rahalised kohustused aina kasvavad ning muutuvad takistuseks nii sõltuvusest vabanemisele kui ka rehabilitatsioonile,“ osutavad autorid.

Nende hinnangul tuleks arvestada sellega, et narkosõltuvus on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 järgi haigus, mille „ravimine“ karistustega pole kusagil õnnestunud: „Tervenemisele aitab kõige tõhusamalt kaasa hästi korraldatud ja laialdaselt kättesaadavate mittekaristuslike meetmete rakendamine alates nõustamisest kuni kõikehõlmava narkomaaniaravi ja rehabilitatsioonini. Politsei- ja Piirivalveameti 2009.–2012. aasta andmete analüüs näitab, et üle 50% uimastisõltlastest satub aresti (sh suutmatusest maksta NPALS § 15^1 alusel määratud trahvisummasid) või eeluurimise tõttu arestimajadesse, kus puuduvad võimalused sõltlaste raviks.“

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 586 SE muudatusettepanekutele, mille hulgas on ka soovitused arvata karistatavate tegude seast välja alaealisi puudutavad nn staatussüüteod nagu alkoholi ja tubakatoodete tarbimine (alkoholiseaduse § 71, tubakaseaduse § 47) ja jalgrattal kiivrita sõit vanematele kui 14–15-aastastele (liiklusseaduse § 31 ja § 259), kirjutasid alla Tartu Ülikooli kriminoloogia teadur Anna Markina, Tartu Ülikooli karistusõiguse lektor Anneli Soo, rahvatervise ekspert uimastite valdkonnas Ave Talu, kriminoloog Jako Salla, MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut juhatuse liige psühholoog Keili Kollamaa-Rander ning Tartu Ülikooli avaliku õiguse lektor Marianne Paimre.