Politsei julgustab endiselt inimesi võltsingukahtluse korral uurima oma maali päritolu ja seejärel pöörduma politsei poole. Selleks peaks maal läbima ka ekspertiisi ja võltsingu ilmnedes oleks Sanderi galerii süü juba tunduvalt suurem.

Samal ajal on galerii koduleht teinud läbi olulise puhastuse, sest kahtlusalused maalid on maha võetud. Huvitaval kombel on samuti maha võetud info varem müüdud maalide kohta. Eesti Päevaleht edastas politseile varem tehtud väljatrükid nii eBayst, kus maalid Mart Sanderi e-Bay kasutajakontoga osteti, ja Sanderi enda galerii kodulehelt, kus need uue autorsusega kallimalt müügis olid. „Kuni probleemide lahendamiseni oleme peatanud kunstiteoste netimüügi. Teid huvitavaid teoseid võite näha galeriis,” seisab kodulehel selgitus.

Ainuüksi Eesti Päevalehe tehtud esialgse uuringu põhjal kerkis esile seitse teost, mille päritolu näib pea identsete välismaist päritolu kaksikute tõttu kahtlane. Nende maalide oksjonil alghinnaga mahamüümine oleks Sanderile sisse toonud 15 900 eurot. Samade teoste kokkuostuhind ilma eestimaiste kunstnike signeeringuteta oli vaid 2050 eurot.

Sander väidab endiselt kõikjal, et tegu on tema assistentide tööga ning tema pole maalide ja võltsingutega otseselt seotud. Eesti Päevaleht võttis ühendust Saksamaa galeriipidaja Edgar Störkmanniga, kes müüs Sanderi galeriile Friedrich Carl Roseni talviste Alpidega maali, mis aga Eestis oli müügil kui Hugo Lepiku Rootsi maastik. Störkmann kinnitas, et tema saatis maali DHL-i postiteenust kasutades Mart Sanderi enda nimele galeriisse. „Ma ei saa seda teada, kas ta ostis selle ise või tegi seda tema assistent, aga ostja kasutas tema nime,” kinnitas Störkmann. Sama tunnistas juba esmaspäeval ka Saksamaal Ria Picco-Rückerti vedurimaali müüki pannud Christoph Sachadä. See maal muutus Sanderi galeriis Andrus Johani tööks, millele lisandus veel punane viisnurk.

Kes võttis maalid vastu?

Tõsi – DHL Eesti tunnistab, et see ei tähenda, et Mart Sander oleks ise pidanud maali kättesaamist allkirjaga kinnitama, vaid see võis sattuda ka mõne teise samas galeriis töötanud inimese kätte. „Saaja ei pea tingimata isiklikult saadetist vastu võtma, seda võib teha ka mõni muu saaja volitatud või saaja aadressil asuv isik,” sõnas Kristel Sagris DHL-ist.

Sanderil ei tohiks endiselt olla raske politseile kinnitada, kes sellisel juhul maalid vastu võttis, ja oma väidete kinnituseks selgeks teha, kes võis maalidele uue nime panna. Siiamaani on Sander jätnud Eesti Päevalehe sedalaadi küsimustele kindla vastuse andmata ega ole oma väidete tõendamiseks ka politseisse pöördunud.