Komissar Marek Helinurme sõnul seostavad nad varem kriminaalkorras karistamata meest kümnete varastatud autode tagasimüügiga omanikele. “Ühe auto müüs ta nädalas kindlasti. Mõnikord isegi kolm-neli,” ütles komissar. “Meie andmeil tegeles ta sellega alates 2000. aastast.”

Kannatanute ja varaste vahelüliks olnud Laanoja esines ohvritele politseiniku, eradetektiivi või organiseeritud kuritegevuse esindajana. Kuni 200 000-krooniste autode tagasimüügiga tegelenud mees küsis omanikelt 30-50 protsenti auto turuväärtusest. Laanoja tõi kannatanutele näha ka varastatud autode detaile.

Pressis raha välja. “Mõnikord ähvardas ta omanikke, et maksmata jätmisel põletatakse auto maha või müüakse Venemaale, kust selle kättesaamine on võimatu,” ütles juhtivinspektor Margo Rumask.

Komissar Helinurme sõnul tõlgendavad nad mehe sellist käitumist väljapressimisena. “Paljudes Euroopa riikides on sarnastel juhtudel esitatud inimesele väljapressimissüüdis-tus,” lausus ta. “Eestis seni pretsedenti pole.”

Mitmel korral väitis Laanoja kannatanutele, et maksab osa auto tagasiosturahast politseinikele. Helinurme sõnul on mehel korrakaitseorganites mitu tuttavat, kes konfidentsiaalsetele infobaasidele juurdepääsu omades teda aitasid.

Laanoja elukoha läbiotsimisel leidis politsei mitu rahvastiku arvestuse andmebaasi lehte koos ohvrite aadresside ja muude isikuandmetega. Samuti leidsid autojälitajad endi üllatuseks politsei ekspertfotosid, mis olid tehtud pärast autovargust sündmuskohal.

Oskas oodata. “Ilmselt teadis ta meie tulekust ette, sest oli osa materjale hävitada jõudnud,” märkis Helinurm.

Lisaks näitavad mehe mobiiltelefoni kõneeristused, et ta oli enne arreteerimist suhelnud pealinna mitme politseinikuga. “Õnneks on need inimesed meile nüüd teada ja edasi tegeleb nendega politseiameti sisekontroll,” ütles Helinurm.

Eilseks oli politseil andmeid kuni paarikümnest Laanojalt auto tagasi ostnud inimese kohta, kuid ilmselt on neid rohkem. “Kõik talt auto tagasi ostnud isikud saavad mehe vastu hagi esitada,” lausus juhtivinspektor Rumask. “Kellel on kinnipeetu suhtes pretensioone, palume meile helistada.”

Tema sõnul keskenduvad nad üha enam varastatud autode tagasimüümisega tegelevate isikute tabamisele. “Kümnest Tallinnas varastatud autost üritatakse seitse omanikele hiljem tagasi müüa,” märkis Rumask.

Varas süüdistas Eesti riiki

Tallinnas tänavu S-klassi Volvost ilma jäänud ärimees ostis auto varastelt kaks kuud hiljem 95 000 krooni eest tagasi.

Ärimees, kelle jope taskust paar kuud vana auto võtmed varastati, nõustus tehinguga, sest kindlustus keeldus pool miljonit krooni maksnud autot hüvitamast.

“Poolteist kuud pärast vargust helistas mulle vene mees ja pakkus autot tagasi müüa,” lausus kannatanu. “Saatsin ta algul pikalt, sest lootsin kindlustuse peale.”

Hiljem võttis ärimees helistajaga ise ühendust. Auto tagasiostusummaks lepiti

80 000 krooni, millele lisandus 15 000 krooni vahendajatasu. Raha maksis ärimees Tallinnas ostukeskuse ees parklas temaga kohtunud naisele.

“Pärast helistas vahendaja ja küsis, kas mul on hea meel auto tagasisaamise üle,” märkis mees. “Lõpuks ütles, et kui Eesti riik talle kodakondsuse annaks, siis ta enam autosid ei varastaks.”