Politseinike palgatõusuks raha riigieelarves pole
Eesti Päevaleht kirjutas eile politseinike masuaegsest 20% suurusest reaalsissetuleku vähenemisest, mis pole taastunud. Väikese palga tõttu lahkub politsei- ja piirivalveametist aga järjest rohkem inimesi. Riigikogu koalitsioonierakonnad palgatõusu praegu lubada ei julge.
Endine siseminister, IRL-i liige ja riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants oli nõus, et politseinike palk on väike ja teema oluline. Ent ta lisas, et reaalne summa palkade tõusuks saab tulla ikkagi eelarve kokkupaneku kontekstist ja ühisest poliitilisest arusaamast, kas peale õpetajate on veel kedagi, keda 2013. aastal võiks palgatõus vähemalgi määral puudutada. „Praegu mul infot ei ole, et peale õpetajate kellegi jaoks veel kas või natukene palgatõusuks ruumi oleks,” nentis Pomerants. See ei tähenda siiski seda, et ministrite lisataotlustes need arvud kirjas pole – pigem ikka on.
Haridusminister Jaak Aviksoo on lubanud, et järgmisest aastast tõuseb õpetajate minimaalne brutotöötasu 700 euroni kuus. Patrullpolitseinik saab Tallinnas ja Ida-Virumaal kätte umbes 650 eurot, mujal vähem. Staažikas piirivalvekonstaabel veelgi vähem – umbes 530 eurot kuus.
Pomerants nentis, et kui politseinike palka oleks reaalne tõsta näiteks 5%, siis aitaks see veidi, kuid üldist olukorda oluliselt ei muudaks. „Mis ei tähenda, et sedagi tegema ei peaks,” rõhutas ta. Pomerants lisas, et selliseid aegu, kus palk tõusis aastas 10–20%, enam ei tule. Ka peaks endise siseministri sõnul olema selge, et ühtegi asja pole põhjust võrrelda aastaga 2008. Pigem on oluline, kui palju ja mis tempos saab praegusest seisust edasi liikuda.
Ministrid räägivad läbi
Reformierakonna juhatuse ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas oli pisut diplomaatilisem, öeldes, et väga raske on praegu midagi lõplikku ja konkreetset öelda, sest ministrid räägivad alles läbi. „Riigi toimimise seisukohast oluliste valdkondade rahavajadust analüüsitakse igal aastal eelarve koostamise käigus ning nii saab see olema sel aastal,” ütles Rõivas.
PPA peadirektor Raivo Küüt on lubanud lisaraha palga mingil määral taastamiseks praeguse eelarve piires organisatsiooni seest leida.
„Minu arvates on kogu politsei tänane toimimine üks tõsine probleem, kaasa arvatud kuni keskastme tasandini ka palgad,” nentis endine siseminister, riigikogu liige Kalle Laanet.
Keskfraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Kadri Simson viitas, et politsei alamehitatus ei ole viimasel ajal tekkinud probleem: Keskerakond tegi juba möödunud aastal riigieelarve arutamisel ettepaneku leida lisaraha politsei mehitatuse tagamiseks, kuid IRL-i ja Reformierakonna häältega hääletati see teisel lugemisel maha. „Kuna probleem on pigem kasvanud, otsime kindlasti eelarvest katteallikaid, et tulevaks aastaks sisejulgeolekule lisaressursse leida,” kinnitas Simson.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja õiguskomisjoni liikme Neeme Suure sõnul ei saa rääkida ainult politseinikest. „Ilmselgelt on alarahastatud nii politseinikud, päästjad kui ka haridus- ja sotsiaaltöötajad. Kõik, kelle tegevus igapäevasele turvalisusele ja ühiskonna heaolule otseselt kaasa aitab,” nentis Suur. Ta lubas, et riigieelarve arutelu käigus tõstatavad sotsiaaldemokraadid kindlasti taas selle küsimuse.
Viidates Ernst & Youngi aasta alguses tehtud sisejulgeoleku valdkonna juhtimise analüüsile, on Suure hinnangul ka PPA sees võimalik ressursse paremini kasutada. „Mitmed funktsioonid on dubleeritud ministeeriumi ja ametite vahel. Samas on otseselt elanikkonna turvalisusega igapäevaselt tegelevate inimeste töötasud madalad või on koosseisud ebapiisavad,” märkis Suur.
Analüüsi tellinud siseminister Ken-Marti Vaher on soovitatut hakanud juba ellu viima.
Päästab vaid majanduskasv
Viimastel aastatel on pretsedenditult palju eelarve- ja kvoodimüügi raha investeeritud moodsatesse politseihoonetesse ning väga suurte investeeringute soove on laual veelgi. Peamine küsimus ei ole mitte niivõrd teistest valdkondadest raha sisejulgeolekusse tõstmine kui ühe suurima valdkonna tark ja tulemuslik majandamine ning valdkonnasisese tasakaalu leidmine. Euroopas on vaid kaks riiki, kes panustavad oma SKT-st sisejulgeolekule rohkem kui Eesti.
Selleks, et suureneksid nii politseinike, päästeametnike, õpetajate kui ka kõigi maksumaksjate palgad, on vaid üks jätkusuutlik tee – hoida Eesti majanduskasvu kursil. Nii laen kui ka maksutõus avaliku sektori kulude suurendamiseks oleks ajutine lahendus, mis tuleks hiljem intressiga tagasi maksta.
Taavi Rõivas, riigikogu rahanduskomisjoni liige (Reformierakond)
