Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit (ROTAL) ja siseministeerium jõudsid eile politseinike palgakärpe suhtes kokkuleppele. „Lahendus on selline, et politseiametnikel on esimest palgaastet vähendatud kaheksa protsenti, nii nagu piirivalves ja päästeteenistuses,” ütles siseminister Marko Pomerants ERR-i raadiouudistele. Seega hakkab politsei esimene palgaaste alates 1. juulist olema 8280 krooni. Palk väheneb tagasiulatuvalt 1. juulist ja kärbe kajastub augustis saadavas palgas.

„Nagu lubasime ministeeriumi nimel, 2009. aastal me politseiametnike hulgas koondamisi eelarvelistel põhjustel läbi ei tee ja alates 1. oktoobrist 2009 alustame läbirääkimisi 2010. aasta palkade suhtes ka politseiametnike, päästeteenistujate ja piirivalvurite usaldus­isikutega,” ütles minister.

Pomerants lisas Eesti Päevalehele, et palgakärbe mõjutab ka politseinike eripensioni, mis on seotud astmepalgaga ja mida saab 188 pensionäri. Neist 76 saavad lisaks ka igakuist töötasu. „See pole mingisugune hea valik, aga kahjuks tuleb aasta 2010 ilmselt sama raske,” selgitas Pomerants, miks pensioni ei saanud puutumata jätta.

Töökohad esialgu säilivad

Kokkuleppele tuli Pomerantsi sõnul juurde lisaklausel, et sel aastal eelarvelistel põhjustel politseinikke ei koondata. Uued palgaläbirääkimised algavad oktoobris ja seda, et järgmisel aastal ei tule koondamisi, ei saa Pomerantsi sõnul kohe kindlasti lubada.

Pomerants rääkis, et tuleb leida mõistlikke kompromisse, kuna palga säilitamise teises otsas on hinnaks inimeste koondamine ja peab mõtlema, mida see tähendab riigi julgeolekule.

Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi märkis, et ministeeriumi ettepanekutega nõustuti, et mitte ohtu panna politseinike töökohti. Varem on Liivamägi öelnud, et 8%-ne kärbe tähendaks eripensionäridele seda, et politseinikuna riiki teeninud ja selle eest eripensioni saavad inimesed hakkaksid ühtäkki saama vähem raha kui tavapensionärid.

Läbirääkimiste käigus tulid tema sõnul esile mitmed ebavõrdse kohtlemise probleemid. „Kuigi püütakse öelda, et kõik neli päästekeskust ja prefektuuri on üles ehitatud võrdsetel alustel, siis praegusel juhul ei ole seda tehtud,” lausus Liivamägi. Tema hinnangul võiks loodavas ühendasutuses olla kõigile ühesugune õiguslik olukord.