Kunagine eriüksuse K-komando ülem, praegune politseipensionär Lembit Kolk hindab politsei tegevust suurepäraseks ja tasakaalukaks, vigu ta ei näinud. Sama arvab Suurbritannias rahutustega tegelenud Terry Hughes, kuid politsei tegevus on sattunud ka karmi kriitika alla.

Lembit Kolgi sõnul oli näha, kuidas rahvas provotseeris politseid. “Oodati, et nad teeks mõne mõtlematu sammu, et siis pärast politseid süüdistada. Politsei aga provokatsioonile ei allunud,” tõdes Kolk.

Kolgi sõnul ei piiranud politsei rahvast sisse, vaid rahvas ise käitus provotseerivalt, kui end politseinike vastu rivistas. “Oli näha, et rahva seas oli provokaatoreid, kes kütsid ülejäänud seltskonda üles ning õhutasid neid rahutustele,” märkis Kolk. 

Kolk ei viibinud eile õhtul küll sündmuskohal, kuid andis hinnangu telerist nähtu põhjal. “Oli näha, et politseid provotseeriti päris palju, kuid korrakaitsjad jäid rahulikuks. Kui juba kivid hakkasid politsei suunas lendama, pidi politsei hakkama mässu maha suruma. Situatsiooni arvestades oleks politsei võinud vabalt käituda palju jõhkramalt, kuid nad jäid tasakaalukaks,” kiitis Kolk politsei käitumist.

Briti politseinik kiitis

Kolk viitas, et Eesti riik sai toimunust hea õppetunni ning edaspidi suudab asju veelgi paremini ette näha. Ta on seda meelt, et provokaatorid tuleb muu massi seest välja noppida ja vangi panna või veel parem – riigist välja saata. 

Praegu Eestis elaval Suurbritannia politseipensionäril Terry Hughesil on 30 aastat rahutuste ning avaliku korra rikkumisega seotud töö kogemust Londonis ja Suurbritannias laiemalt.

Hughesile jäi televisiooni vahendusel mulje, et Eesti politsei operatsioon läks väga hästi. “Lõpuks ju arreteeriti ka suur hulk inimesi. Nelisada on suur hulk isegi Londoni skaalal ja see näitab, et politsei sai kätte palju pahandusetekitajaid,” leidis Hughes. Ta rõhutas, et kuna ta ei räägi eesti keelt, siis ei ole tal täit ülevaadet sellest, mis toimus. “Samuti ei olnud ma seotud politsei tegevuse planeerimisega, jälgisin aga sündmuseid televisiooni vahendusel pingsalt,” viitas Hughes.

Hughesi kogemusest lähtuvalt on selliste operatsioonide puhul kõige tähtsam eelnev teabekogumine, sellele järgnev operatsioon ja siis massi laialihajutamine. “Viimane on ehk kõige tähtsam, et vältida inimeste vägivaldset käitumist pärast meeleavalduselt lahkumist. Selle jaoks kasutatakse Briti politseis nn politsei filterkordoneid, mis asuvad peamisest meeleavalduse paigast teatud vahemaa kaugusel,” selgitas Hughes.

Filterkordoni moodustavad Hughesi sõnul paar kuni kakskümmend politseinikku ja nende ülesandeks on näidata politsei kohalolekut rahutuste paigast lahkuvatele inimestele. Lisaks peavad valmis olema mobiilsed patrullid, et reageerida operatiivselt ükskõik mis intsidentidele, mis toimuvad rahutustelt lahkujatega. 

Ekspert: märuliöö võttis eestlastelt turvatunde


•• Pronkssõduriga toimunu on Eestile sama tähendusega, nagu oli 11. september New Yorgile – see võttis eestlastelt turvatunde, leiab üks sisejulgeoleku ekspert ja kunagine valitsuse juhtpoliitik, kes palus oma nime mitte avaldada.

•• “Öö vastu reedet näitas, et oleme kaitsetud,” ütles ta. Eri-  olukorda, mis tähendaks juba ka komandandi tundi, pole eksperdi sõnul mõtet välja kuulutada, sest see näitaks otse, et riik ei tule tekkinud olukorraga toime.

•• Samas märkis ekspert, et riik ei saanud olukorra lahendamisega tõepoolest hakkama.

•• “Siseministri jutt, et olukord oli kontrolli all, on jama. Operatsiooni plaanimisega pandi puusse, tegemist oli täieliku valearvestusega ning kergekäelise läbimõtlemisega. Keskenduti vaid Tõnismäele ega arvestatud seda, et vandaalitsejate mass liigub linna poole. Teisisõnu – politsei sai küll massi Tõnismäelt minema, mis aga hakkas tegutsema mujal.”

•• Eksperdile tundus ka, et politseil polnud adekvaatset infot linnas toimuvast. “Ajakirjanikel, kes infot läbi teleuudiste vahendasid, oli suurem selgus kui politseil.”