Politseiridu ootab uuel aastal ilmselt ees koondamine

Loodavas ühend­ametis võib tugit­eenuste liitmisega piirata põhi­tegevuse kärpimist.

Politseiameti praegune peadirektor ning järgmise aasta algu­sest loodava uue jõuametite ühendasutuse juht Raivo Küüt ei välistanud võimalust, et uue aasta algusest võib politseiridu ees oodata koondamine.

„Koondamiste oht on õhus. Selle võimalusega tuleb arvestada ja sellele mõelda,” ütles Küüt. Kui paljusid politseinikke koondamisoht ähvardab, Küüt eile veel öelda ei osanud. „Kui see (riigieelarve – toim) kärbe ja majandussituatsioon jätkub, siis on raske ette ennustada, kui kaua senise meetodiga edasi saab töötada.”

Küüdi sõnul on kõik politseiameti riskianalüüsid üles ehitatud sellele, et teatud töötundide hulk jääb tegemata. „See puudutab kõiki valdkondi: kriminaalpolitseid, korrakaitsepolitseid ning eelkõige tugiteenistusi,” rääkis Küüt. Seniste kärbetega on politsei Küüdi sõnul hakkama saanud nii, et inimesi on küll hoitud tööl, ent mingisuguse koefitsiendiga tööajast.

Ühendamet tekitab sünergiat

Järgmise aasta algusest alustab tööd ka politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti baasil loodav ühendasutus, mille üks eesmärk on muu hulgas kokku hoida tugiteenuste pealt. „Tugiteenuste ühendamisest tulevast sünergiast peaks vahendeid järele jääma. Nüüd ei ole küsimus aga vahendite järelejäämises, vaid me ei pea põhivaldkondadest nii palju kärpima kui tugiteenustest,” avaldas Küüt lootust. Kuigi igas valdkonnas jääb tööjõudu vähemaks, lubas Küüt, et politsei keskendumine prioriteetidele jääb samaks. Samuti nentis ta, et muuga, nagu näiteks pisivargused, on võimalik vähem tegelda.

Siseminister Marko Pomerants lausus, et kogu tõde selgub ilmselt oktoobris riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liiduga (ROTAL) läbirääkimistel. „Oktoobris peame alampalkade osas läbi rääkima ning siis selgub, milline on ressurss ja milline palgatase.” Pomerants lausus, et tema positsioon läbirääkimistel on säilitada kõigil inimestel, kes on teenistuses, töökoht. „Selline eesmärk võiks ju ikka olla, ja mine tea, kui meil õnnestub ROTAL-iga mõistlikult asja arutada, siis ma seda ka ei välista,” ütles siseminister.

Praeguse seisuga peab siseministeerium kogu haldusalas järgmise aastal säästma veel 200 miljonit personali- ja 100 miljonit krooni tegevuskulusid.

Arve

Majanduskriisi mõju

politsei tööle

•• Politsei poolt tehtud tööaeg on vähenenud võrreldes 2008. aasta esimese poolega 5,1% võrra (180 000 töötundi).

•• Politseisõidukite keskmine kuuläbisõit on vähenenud võr­reldes 2008. aasta esimese poolaastaga 22,5% kuus, mis on ligikaudu 500 000 km kuus.

•• Prokuratuuri saadetud kuri­tegude maht on vähenenud 13% ehk 2111 kuriteo võrra.

•• Ligi 1800 isikule määratud karistus arestimajas lükkub edasi.

•• Politsei poolt pakutavate teenuste maht väheneb 135 000 töötunni võrra, mis on võrreldav ühe kuu patrullitoimkondade tehtavate töö­tundidega.

Allikas: politsei