Põllumeeste huvi mahetootmise vastu kasvab
Mullu oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 4000 ha, tänavu 9872 ha. Põllumajandusministeeriumi andmeil moodustab mahepõllumajanduslik maa ühe protsendi kogu kasutusel olevast põllumaast.
Tänavu on mahemärgi kasutusluba või maheviljeluse üleminekuperioodi tunnistus antud 233 tootjale või talule, aasta varem oli mahetootjaid 92, teatas ETAle põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Maran.
Mahemärgi kasutuslubasid ja mahepõllumajandusele üleminekuperioodi tunnistusi annavad välja eraõiguslikud organisatsioonid Kagu-Eesti Bios ja Eesti Biodünaamika Ühing vastavalt põllumajandusministri käskkirjaga antud volitustele.
Kõige rohkem on mahepõllumajandusmaad Harjumaal (1465 ha), Tartumaal (1343 ha), Võrumaal (1336 ha) ja Põlvamaal (1254 ha).
Peamiselt kasvatatakse mahetaludes tera- ja kaunvilja. Suurem osa mahepõllumajandusmaast (71 protsenti) on kasutusel looduslike rohumaadena. Valdavalt on mahetalude suurus alla 50 hektari.
Tänavu said 180 mahetootjat esmakordselt riiklikku mahepõllumajanduse hektaritoetust kokku 3,9 miljonit krooni.
Põllumajandusministeeriumi kaasfinantseerimisel käivitus kevadel kaheaastane Eesti-Taani mahepõllundusalane koolitusprojekt talunikele ja nõustajatele.
Riik toetab ka arendustegevust, näiteks mahekartuli ja teravilja sordiaretust ning looduslike taimekaitsevõtete arendamist maheköögiviljanduses.
Eesti tarbijal on huvi mahepõllumajandustoodangu vastu, põllumeestel on huvi tootmise vastu, aga mahetootmise laiendamist on piiranud vastava töötlemise ja turustamise puudumine, on rääkinud ETAle Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse tegevjuht Merit Mikk.
Põllumeeste huvi mahetootmise vastu hakkas suurenema 1999. aastal, eriti palju uusi huvilisi tekkis sel aastal. Põllumeeste huvi kasvu põhjendab Mikk sellega, et riikki on hakanud mahetootmise vastu rohkem huvi ilmutama ning sellest on hakatud rohkem rääkima.
1999. aasta lõpul tehtud uuringu andmed näitavad, et Eesti tarbija ootab mahetoodangut ja on valmis selle eest ka kümnendiku võrra rohkem maksma.
Mahepõllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös.
Mikk nimetab mahetootmiseks looduslikul toitaineringlusel, looduslikul tasakaalul põhinevat tootmist, kus kõige olulisem on õige külvikorra sisseseadmine, ka ei kasutata mineraalväetisi ja pestitsiide.
Mahepõllumajanduse sünonüüm on ökoloogiline põllumajandus. Mahepõllumajanduse eraldi haru on biodünaamiline põllumajandus, kus kehtivad rangemad nõuded.
Põllumeeste huvi kasvu mahetootmise vastu näitab seegi, et eilsel Pärnumaa Talupidajate Liidu korraldatud mahepõllumajandusteemalisel õppepäeval osales 23 maakonna põllumeest.
Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse aseesimehe Margus Metsalu sõnul oli õppepäev neile, kel on plaan tulevikus mahepõllumajandusega tegelema hakata. Lektoriks oli prof Anne Luik Eesti Mahetootjate Sihtasutusest.
Metsalu sõnul on mahepõllumajandus väga töömahukas ja praeguste kütusehindade juures suurte kuludega, ent olukord Eestis on tõusuteel ja talumeeste huvi mahepõllunduse vastu kasvab.
