Põllumehed tulevad Toompeale meelt avaldama
Põllumehed protestivad selle vastu, et riik ei maksa järgmisel aastal täies ulatuses välja põllumajandustoetuste lisamakseid ehk nn top up’i.
„Nõuame ikkagi seda, mis on Euroopa Liidu poolt lubatud. Nõuame seda, et top up makstaks välja täies mahus,” ütles põllumeeste keskliidu juht Jaan Sõrra. „Eelmise aasta eelarve ja lisaeelarvete läbirääkimiste aeg jäi jutt, et põllumehed saavad riigi raskest olukorrast aru. Selle aasta toetused on meil praegu aga 57 protsendi tasemel maksimumist. Toona oli ju jutt, et me selleks aastaks ei pressi, kuid järgmisel aastal saame kõik lubatu,” meenutas Sõrra.
Sõrra sõnul on olukord väga hull, sest teravilja ja piima hinnad ei kata enam tootmiskulusid. „On kolm signaali Võrumaalt ja Lääne-Virumaalt, kus loomad on juba näljas ning kohalikud omavalitsused peavad hakkama sellega tegelema,” viitas Sõrra.
Kõik opositsioonierakonnad tegid parandusettepanekud top up’i suurendamiseks, kuid rahanduskomisjonis need neljapäeval läbi ei läinud. Oma parandusettepaneku sellel teemal lubasid teha ja tegidki ka rohelised, kuid võtsid selle tagasi, asudes toetama koalitsiooni.
„Rohelised ja põllumehed ajavad justkui ühte asja, kuid nüüd valetasid nad meile otse. Nad lubasid ju kindlasti toetada. Kus need rohelised siis on?” küsis Sõrra.
„Valdav osa opositsiooni ettepanekuid oli kulusid suurendav. Olukorras, kus meil on Maastrichti kriteeriumide täitmiseks eelarve varu väga väike, ei saa me selliseid ettepanekuid kuidagi toetada, olgu need kui tahes sümpaatsed,” ütles rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
Põllumajandusminister Helir Valdor Seederi sõnul on olukord tõesti keeruline, kuid on valdkondi, kus on lihtsam. Ta tõi näiteks sealihatootjad. Seederi sõnul on põllumajandus ja tootja järgmise aasta riigieelarve kõige suurem prioriteet. „Kui kõik ministeeriumid ja ametkonnad pidid tegevuskulusid vähendama üheksa protsenti, siis mitte ükski riigieelarveline põllumajandustoetus ei vähene,” tuletas Seeder meelde.
Tema sõnul kasvavad põllumajandustoetused lisaks EL-i kasvavatele toetustele 15%, EL-i pindalatoetused suurenevad umbes 10%. Kõik siseriiklikud toetused kokku kasvavad veidi üle 15%. „Top up, mida me ei suuda küll järgmisel aastal maksta lubatud ulatuses (791 miljonit – toim), kasvab võrreldes selle aastaga 15 protsenti – 445 miljonilt kroonilt 520 miljonile. See on päris suur kasv olukorras, kus peame jätkuvalt kulutusi riigieelarvest kärpima,” viitas Seeder.
Seeder ei pea kolmapäeval kell 13 riigikogu hoone esisel platsil toimuvat meeleavaldust väga tõsiseltvõetavaks. „Põhiorganisaatorid tunduvad olevat hoopis Atko Grupi suuromanik, keskfraktsiooni liige Arvo Sarapuu ja teised Keskerakonna poliitikud. Lugesin üleskutseid, kus transpordiprobleemide korral paluti pöörduda Atko poole. Viimane saab aga maakonnaliinide toetuseks dotatsiooni riigilt,” viitas Seeder.
Tema sõnul on see ka loogiline, sest olukorras, kus Rahvaliit seisab valikute ees, soovib Keskerakond võita põllumeeste südamed. „Kui kaks aastat valitses vaikus, siis viimased kuud proovib Keskerakond vägagi näidata, kuidas nad põllumeeste eest seisavad,” ütles Seeder.
„Ministril on luulud,” väitis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. „See on põllumeeste endi initsiatiiv ja mina kuulsin sellest esimest korda täna,” ütles Toobal eile õhtul. „Toetame põllumehi kindlasti, kuid kas me ka meeleavaldusest osa võtame, otsustame esmaspäeval,” lisas Toobal.
Jaan Sõrra sõnul on aga nii Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, sotside juht Jüri Pihl ja Rahvaliidu esimees Karel Rüütli juba andnud lubaduse meeleavaldusele tulla.
Seederi sõnul pole põllumehel praegu miitingule põhjust tulla ja tõstatada küsimus, et valitsus küllaldaselt tähelepanu ei osuta. „On põhjust tulla tänavale kurtma raske olukorra üle, mis tuleneb madalatest kokkuostuhindadest, eksportturgude ärakadumisest ja majanduskriisist. Siin ma mõistan neid täiesti. Kuid ma ei saa aru nendest niinimetatud põllumajanduspoliitikutest, kes seda miitingut organiseerivad hoopis teistel põhjustel. Seetõttu arvan, et tõsiseid põllumehi miitingule ei tulegi. Pigem on need opositsioonierakonda kuuluvad poliitikud, kes ilmestavad end mõnede põllumeestega,” ütles Seeder.
Suur kahjum
Statistikaameti andmetel oli põllumajandussektori (taime- ja loomakasvatus) kogukahjum (lühiajastatistika põhjal, ilma otsetoetusteta) 2008. aastal 911,6 miljonit krooni. 2009. aasta esimese poolaasta kahjum on 791,3 miljonit krooni. Siia lisandub veel 2009. aasta teise poolaasta kahjum. 2008. aastal oli I poolaasta kahjum 600 miljonit ja teisel poolaastal üle 300 miljoni krooni, kuid piima ja teravilja hinnad olid palju kõrgemad võrreldes tänavusega.
2008. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind umbes 4,65 krooni, 2009. aastal kujuneb piima keskmiseks kokkuostuhinnaks umbes 3,2 krooni.
2008. aastal osteti sügisel toidurukist kokku 2,1 krooni eest, sellel aastal 1,1 krooni eest; toidunisu kokkuostuhind möödunud sügisel oli 2,9 kr/kg, sellel sügisel 1,7 kr/kg.
„Toetusi on vähendatud ja turuhinnad on katastroofiliselt langenud, mis kokkuvõttes tähendab ilmselgelt, et sellel aastal kujuneb ka puhaskasum koos toetustega negatiivseks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.
