Põlvamaalased panid oma muistendid kaante vahele
Põlvamaa on seega esimene maakond Eestis, kus on nüüdsest ette näidata oma muistenditeraamat.
Põlva Rahvahariduse Seltsi esimehe ja kogumiku toimetaja Rein Villa sõnul pole aga vastilmunud muistenditeraamat Põlvamaal esimene.
##“Idee sai tegelikult alguse kaks aastat tagasi, mil MATERRA projekti raames ilmus 23 muistendit sisaldav raamat “Põlvamaa radadel”,” ütles Vill. “Kuna aga meie koduloolased kogusid selle jaoks 150 pärimust, siis otsustasime ka ülejäänud välja anda.”
Erinevalt peamiselt turistidele suunatud “Põlvamaa radadest”, kus pärimused olid ümber jutustatud, on vastilmunud teose koostajad üritanud säilitada võimalikult palju muistendi omaaegset keelekasutust, et anda edasi toonase aja hõngu.
Raamatu koostamisele kaasa aidanud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Mari-Ann Remmel nentis, et kuigi esmapilgul võib eri stiile raamatus liiga palju olla, on see tunduvalt parem kui ühe inimese ümmarguseks tehtud muistendid.
“Loomulikult annab kogumikule erilise võlu asjaolu, et selle on teinud kohalikud inimesed,” lisas Remmel.
“Põlvamaa muistendites” on kokku 182 pärimust, mis puudutavad maakonna asulaid, talusid, jõgesid, järvi, kõrtse, mõisaid jne. Neist parema ülevaate saamiseks on raamatus ohtralt kaarte ja fotosid.
Rein Villa hinnangul leiab praegu aset omalaadne muistendite taassünd, sest järjest rohkem inimesi tunneb huvi oma kodukohaga seotud pärimuste vastu. “Rahvapärimuste teadmine väärtustab ju elukeskkonda. Mida rohkem inimene oma kodukohast teab, seda enam ta seda hindab,” märkis Vill.
Muistendite üha kasvavast populaarsusest räägib ka asjaolu, et kui praegu on Põlva maakond ainus, kellel on sedavõrd põhjalik oma muistendite kogumik, siis Rein Villale teadaolevalt kavatsevad oma muistendeid välja anda veel mõned maakonnad ning kunagised kihelkonnad.
Kihelkondadest on seni omad muistendid kaante vahele kogunud Rõuge kihelkond.
