Poola piloot: lennuki mootor ütles üles 5 km enne Tallinna

18. märtsil lennukiga AN-26 Ülemiste järve jääle hädamaandumise teinud Poola piloot Ma­rek Szczepanski ütleb, et len­da­mist ta ei jäta – see on tema töö.

•• Kuidas teie tervis praegu on?

Te mõtlete, pärast avariid? Tervis on mul täiesti korras, tänan küsimast.

•• Mis õnnetusepäeval täpselt juhtus? Millal avastasite, et üks lennukimootor ei tööta?

Veel Helsingis oli kõik korras – näidikud olid kõik korras. Päev varem oli Tallinnas ka mootoreid kontrollitud ning probleeme ei avastatud. Aga enne Tallinna, nii viis-kuus kilomeetrit, 1800 jala kõrgusel, tekkis vasakpoolses mootoris rike.

•• Palju teil jäi aega, et langetada otsus maandada lennuk järvejääle?

Kui kaugus oli viis-kuus kilomeetrit, siis maandumiseni jäi meil umbes viis minutit. Aga ma tunnen Tallinna lennujaama väga hästi ja teadsin, et kui mul maandumisrajale alla tulla ei õnnestu, siis ainuke võimalus on kohe kõrval asuv järv. Ning mul polnudki muud võimalust, kui lennuk järvele maandada – ja tegin ainuisikuliselt otsuse üritada sinna hädamaandumist. See oli kõige parem otsus meie meeskonda, teie inimesi, kodusid ja kõike muud silmas pidades. Paremat varianti polnud.

•• Kas lennujuhtimiskeskus soo­vitas teil maanduda järvele või proovida veel maandumisrajale?

Ei, tornist me mingit sellealast käsku või soovitust ei saanud. Järvele maandumine oli minu ja ainult minu otsus, nagu ma juba ütlesin.

•• Kuidas te end tundsite, kui pidite rikkis lennuki maanda­ma kuhugi mujale kui lennuväljale?

Tol hetkel ma muud ei mõelnudki, kui et ma tean seda lennuvälja detailideni ning tean, et selle lähedal on järv, kuhu on võimalik maanduda. Ei saa sealt kõrvalt kulgevale teele või kuskile mujale üritada maanduda, ainult järvele.

•• Kui suurt rolli mängis maandumisotsuse puhul asjaolu, et Üle­mis­te järv on jääga kaetud?

Ma tegelikult ei teadnudki, kas seal jää on peal. Nägin vaid valget välja – on seal lumi, jää või vesi, seda ma ei näinud. Aga AN-26 on selline lennuk, et olgu tegemist suve või talvega, ta käitub ühtemoodi.

•• Mis oli teie esimene tunne pärast seda, kui lennuk oli ilma ohvriteta alla toodud? S

ee polnud mul esimene selline juhtum (sõjaväe katselendurina karjääri alustanud Szczepanski on maandanud ka tõrkuva mootoriga hävituslennuki – toim). Selles olukorras tuli lihtsalt rahulikult käituda.

•• Kas te olete juba tagasi tööl või kui veel mitte, siis kas kavatsete edaspidi lennata?

Ma ei usu, et selle õnnetuse pä­rast lendamise jätan. Ma olen lihtsalt lennukikapten, mitte kangelane. See on minu amet, kindlasti jätkan lendamist.

Lennuõnnetus

Kullerfirma kaubaga AN-26 tegi 18. märtsil kell 10.18 Üle­mis­te jär­ve jääle hädamaandumise. Kuuest meeskonnaliikmest sai kergelt viga kapten.