POOLT JA VASTU: Kas linn on rahalistes raskustes?

Mitu linnaasutust on tänavu rahanappuse pärast kurtnud ning aprilli algul lekkis ajakirjandusse linnakantselei kiri, milles paluti linnaametnikel mitte tasuda ennetähtaegselt riigimakseid ega teha ettemakseid, kuna linnakassa on tühi. Uurisime, kas tegu on ajutiste raskustega või tõsisema probleemiga.

JAH

RAIN VEETÕUSME: Tänavune eelarve on murettekitav

Kindlasti ei ole linn pankrotis, kuid see ei tähenda, et linnal ei võiks olla finantsraskusi. Lõpuks sõltuvad raha liikumisest nii ettevõtted kui omavalitsused ühtviisi. Õiged otsused ning õige käitumine suurendavad sissetulekuid ja heaolu, valed otsused, ükskõiksus ja järjekindlusetus aga kahandavad.

2003. aasta Tallinna eelarve on mitmeti murettekitav. Laias laastus 10% eelarvest tahetakse laenata ja teine 10% loodetakse saada linnavara müügist. Viimase hulgas on ka Linnahalli müügist planeeritav 200 miljonit krooni (ca 4% eelarvest). Seega piisaks tõsise eelarvepuudujäägi tekitamiseks vaid ühe objekti müügi läbikukkumisest. Iseenesest ei ole ka laenuvõtmises midagi ennekuulmatut või ohtlikku. Iga ettevõtja teab, et parim viis tulutoovat investeeringut katta on selleks raha laenata. Linna puhul on kõige olulisem küsida, millele täpselt laenuraha kasutatakse? Kui need sajad miljonid laenatud kroonid lähevad iga-aastaseks asfaldiaukude lappimiseks, siis on laenu tulusus väike. Kui selle rahaga remonditakse ära Tallinna koolimajad, on tegu aga igati perspektiivse investeeringuga. Pean siinkohal märkima, et koolide remondiks seekordne laenuraha kahjuks kindlasti ei lähe.

Iga linnakodanik võib tänaval käies ise näha, mis seisus linna rahaasjad on ja kui õigeid või valesid otsuseid linnavalitsus on teinud. Kui paljud tänavad vajavad remonti, kui paljud pargid korrastamist, kui kättesaadav on ühistransport ja lõpuks kas lapsed peavad õppima pimedates ja lagunevates koolimajades või on nad valgetes ja turvalistes õppehoonetes.

Rain Veetõusme on linnavolikogu rahanduskomisjoni liige

EI

AHTI KALLASTE: Linna tulud sõltuvad riigi otsustest

Viimasel ajal on mitmetes artiklites väljendatud muret linna kontol oleva raha hulga üle ning sellega seoses mõne makse viibimise üle. On tõsiasi, et eri hetkedel on linnakassas raha erinevalt. Mõni aeg tagasi oli seda kuskil paarkümmend miljonit krooni, mida on ilmselgelt liiga vähe. Samas soovitan neil, kes oma ütlustes tõmbavad võrdusmärgi kassajäägi vähesuse ja pankroti vahel, tutvuda eelnevalt majandusterminitega. Kui kulusid on lühikese aja jooksul rohkem, kui laekub tulusid, siis on selge, et reservid vähenevad. Tavapärane võte sellisel juhul on piirata väljamakseid.

Tänavuse aasta alguses on kulud tavapärasest suuremad olnud, sellest ka linnakassa praegune seis.

Suurematest kuluartiklitest võiks ehk välja tuua pensionäridele makstud ühekordse 500 krooni suuruse toetuse, samuti oleme teinud väljamakseid Tallinna Veele ning finantseerinud ületulevaid investeeringuid.

Ma ei usu, et olukord ka tuleval aastal oluliselt lihtsamaks läheb. Meid ootavad ees rahalises mõttes põnevad ja keerulised ajad. Midagi prognoosida on raske, kuna plaanitud tulumaksureform võib omavalitsustele sügisel kaasa tuua rida üllatusi. Tulumaks peaks olema see stabiilne tulu, millele tuginedes omavalitsused kavandavad oma eesmärke. Kahjuks on see viimased aastad meenutanud rohkem loteriimängu. Praegu moodustavad Tallinna maksutuludest 98% riiklikud maksud. Seetõttu on riigi tasemel tehtud tulumaksuga seonduvatel otsustel väga suur mõju Tallinna eelarve tuludele.

Ahti Kallaste on Tallinna finantsdirektor