Poolte vaimsete häirete tõttu ajateenistusest pääsenute diagnoosid on põhjendamata
KRA kaitseväeteenistuse aruannetes leiduvate andmetel põhjal selgub, et teenistuseks ajutiselt või alaliselt mittekõlbulikke kutsealuseid on 2006.-2008. aastal olnud üle 14 000, neist vaimsete probleemide tõttu üle 3500.
Kui riigikontrolli auditi tulemust laiendada kõigile neile psüühika- ja käitumishäirete tõttu teenistusest alaliselt või ajutiselt vabastatutele, siis võiks Eestis teoreetiliselt olla üle 1500 noormehe, kelle ajateenistusest pääsemise põhjused jäävad puuduliku dokumentatsiooni tõttu ebaselgeks.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ütles Päevaleht Online’ile, et ilma dokumentideta ei ole sisuliselt võimalik tuvastada, kas vabastatud kutsealustele pandud psühhiaatrilised diagnoosid on põhjendatud või ei ole, sest kõrvalt tulev ekspert ei saa seda kontrollida.
Dokumentatsiooni puudumine ei pruugi tähendada vale diagnoosi
Kuna pooli komisjonide otsuseid kontrollida ei saa, on Olgo sõnul võimalik, et psühholoogilise diagnoosi põhjal on mõned noored teenistusest vabastatud hoopis mingitel muudel motiividel. Ehk lihtsamalt - osade kutsealuste diagnoosid võivad olla valed.
Samas rõhutas Olgo, et kuna riigikontroll komisjonide otsuseid üle ei vaadanud, ei saa ka öelda, et kõigil juhtudel, mil tervisekaartidest piisav dokumentatsioon puudub, on kutsealusele pandud vale diagnoos.
„Selliseid juhtumeid auditist välja ei tulnud, sest me ei läinud kontrolliga nii sügavale. Nende avastamiseks oleksime pidanud kutsealustele ise uue psühholoogilise testi tegema,” põhjendas Olgo.
Kaitseressursside ametil (KRA) on dokumentide puudumise kohta oma seletus. Nimelt ei olnud neid tarvis tervisekaardile lisada, kuna teenistuseks kõlbmatuks tunnistatud kutsealused on üldiselt arstliku komisjoni kuuluva psühhiaatri patsiendid, kelle haiguslugu on komisjoni psühhiaatrile teada.
Ebaselgus tervisekaartide täpsuse osas
KRA avalike suhete nõunik Ele Rõigas ütles, et 50 tervisekaarti ei olnud puudustega, vaid küsimus oli dokumenteerimismahus. „Käesoleva ajani ei ole üheselt reglementeeritud, millises mahus ja kui põhjalikult peavad olema erialaarstide otsused põhistatud ning kas üldse ja millises mahus peaks tegema lisauuringuid,” põhjendas ta.
Lisaks arstlikus komisjonis tehtavatele analüüsidele, uuringutele ja arstlikule läbivaatusele on KRA arstlike komisjonide esimehed Rõigase kinnitusel alates sellest aastast oluliselt suurendanud täiendavate lisauuringute mahtu.
Selleks on KRA vähendanud alates 2009. aasta teisest poolaastast arstlikesse komisjonidesse kutsutavate kutsealuste arvusid ja teinud kaitseministeeriumile ettepaneku tervisekaardi vormi muuta nii, et edaspidi oleks arstlikul komisjonil võimalik teha põhjalikumaid sissekandeid.
