Põrandaküttega kuur kütab kirgi
Lahemaa rahvuspargis asuv sadakonna püsielanikuga Kolga-Aabla küla on maaliline rannaäärne paik, kus suvekodu on näiteks Martin Müürsepal ja Mikko Fritzel. Ent juba aastaid on seal olnud paksu pahandust endise pumbamaja pärast, mis paadikuuriks ümber ehitatuna meenutab väga… eramut. „See paadikuur on tõenäoliselt Eesti uhkeim,” näitab külavanem Mait Kröönström vastse maja ümber lumes astudes. Kuuril on terrass, korsten, köögiplokk, suured aknad ja külavanema sõnul isegi põrandaküte. Kröönströmi ütlust mööda on selle niinimetatud paadikuuri ümber aastaid käinud juriidiline susservusser, mis on viinud ebaseadusliku eramu püstitamiseni Lahemaa randa. Endise pumbamaja kuuriks ümberehitamise loa andis Kuusalu vallavalitsus. Kröönströmi sõnul on hämmastav, et algul paarikümneruutmeetrine pumbamaja on ehituse käigus kasvanud kolm korda suuremaks. Rääkimata sellest, et ebaseaduslikuna näiva eramu püstitamine otse randa häirib külarahva õiglustunnet. Mis sest, et omanik räägib endiselt paadikuurist. Kolga-Aabla naabruses elav Leho Ruus on paadikuuri probleemidega väga hästi kursis ega kahtle hetkekski, et tegemist on eramajaga, mida üksnes varjatakse paadikuuri sildi taha.
Valla vastu kohtusse
Kuusalu vallavalitsuse liige Madis Praks, keda külas peetakse paadikuuri tegelikuks omanikuks, rõhutas kohe vestluse alguses, et juriidiliselt on omanik ikkagi tema vend Tõnis Praks. Kohalike mäletamist mööda aga erastati kunagine pumbamaja ajal, kui Madis Praks oli nüüdseks Kuusaluga ühinenud Loksa valla vanem. Venna nimele oli pumbamaja lihtsam ja vähem tähelepanu äratav kirjutada, arvatakse külas. Madis Praks on kuuriehitusega siiski väga hästi kursis. „Eesti Vabariigis pole nõudeid, milline peab paadikuur olema,” põhjendas ta korstna, akende, terrassi ja köögi olemasolu hoones. Praks rääkis kunagiste hülgeküttide raskest elust ja mainis sedagi, et need mehed ööbisid tihti saartel ja laidudel oma paadikuurides. Ta ei näinud mingit põhjust, miks ei võiks keegi tänapäevalgi paadikuuris ööbida, sest see pole keelatud. Paati ega isegi mitte paadi vette laskmise teed pole Praksi sõnul paadikuuris aga sellepärast, et see ei olevat veel valmis. Kuuri ametlik omanik Tõnis Praks oli nõus küsimustele vastama vaid e-posti teel. Tema kommentaari sisu oli järgmine: kommentaare ta ei anna, sest kohtuvaidlus paadikuuri asjus on pooleli.
Küsimusele, miks on paadikuuril aknad, köök ja põrandaküte, vastas ta, et kogu ehitustegevus on kooskõlastatud Kuusalu vallavalitsusega. Kuid asi pole üksnes paadikuuris, vaid selles, et maja sisse jääb üks kahest Kolga-Aabla küla puurkaevust, selgitas külavanem. Nüüdseks on enamik küla majapidamistest liitunud teisest puurkaevust algava veetoruga. Ent too kaev on konservitootja valduses. Kui seal peaks midagi juhtuma, on küla veeta, sest paadikuuri kaev on samuti sattunud erakätesse. Lisaks on endises pumbamajas ja praeguses paadikuuris asuv puurkaev korralikult ja ametlikult tampoonimata, mis ohustab põhjavett, väidab külavanem. Ometigi ei takistanud ohustatud põhjavesi Praksi ehitustöid. Just viimane punkt andis Kuusalu vallavalitsusele aluse paadikuuri ehitamise luba tühistada. Külavanema sõnul on fikseeritud, et ehitustööd kestsid keelust hoolimata. Paadikuuri omanik on vallavalitsuse keeluotsuse kohtusse kaevanud. Vallavanem Urmas Kirtsi hoidus kohtuskäimisele viidates asja kommenteerimast.
PRIA andis toetust
•• Eriti pikantseks muudab elumaja meenutava paadikuuri ehituse see, et ettevõtmiseks on saadud PRIA-lt 233 000 krooni toetust. Just see fakt teeb külavanema eriti pahaseks, sest nii jääb mulje, et PRIA toetab Euroopa rahaga ebaseaduslikkust ja jokk-poliitikat.
•• PRIA teabeosakonna peaspetsialist Ene Tulp selgitas, et toetus on küll eraldatud, aga välja maksmata ja kuludokumentide esitamiseks on omanikul aega augustini 2011. Sama asutuse investeerimistoetuste peaspetsialist Krista Tõnisson rõhutas, et enne raha väljamaksmist kontrollitakse iga objekti sihipärane kasutamine hoolikalt üle ja kui esineb mingeid rikkumisi, siis toetust kindlasti ei anta.
