Portree: Maripuu saab Savisaare populaarsuse ja immuunsuse

 (62)

Poliitikale pühendunud, hooliv, südamlik ning töökas, iseloomustavad Maripuud kaaslased.

 23. veebruaril ametist lahkuv sotsiaalminister Maret Maripuu on saladus, kellele omistatakse nii ülimat tundlikkust kui ka külmust, nii suurt töötahet kui ka mittemidagitegemist. Siiski tundub, et Maripuu tuleb kriisist välja tugevamana kui varem.

Läinud kevadel intervjueerisin ministrit SMS-laenude teemal. Kohtumine ehmatas. Tundus, et talle ei läinud hinge tuhandete võlaorjuses inimeste mure. Minister rääkis, kuidas ministeerium on palju teinud laenuohvrite aitamiseks. Siis töötas Eestis neli(!) võlanõustajat.

Maripuu seisis emalõvina ametkonna eest. Hiljem mõtlesin, et äkki selline peabki olema suure ametkonna juht. Kaine, ratsionaalne. Ehk on puuduseks peetu hoopis voorus?

Vilja Kuzmin, 1991. aastast sotsiaalministeeriumis töötav pensionipoliitika juht rääkis, et Maripuu konsulteerib hoolega, tahab kõike ise teada saada. „Olen näinud ministreid, kes arvasid, et teavad ise kõike,” selgitas Kuzmin. Maripuust on talle jäänud mulje, et minister kuulab spetsialistid ära ja alles siis otsustab.

Võrgu sees, nurka surutud

Ivi Normet, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, kes töötab majas alates 1997. aastast, pani Maripuu tulekul tähele tema hoolivust, oskust tänada. „Pärast aprillirahutusi korraldas ta Estonias tänuürituse kiirabitöötajatele, midagi niisugust polnud ükski minister teinud. See läks meedikutele südamesse.” Lisaks on Normetile silma jäänud ministri oskus teisi ära kuulata.

„Äkki pole Maretil häid nõuandjaid,” arutles kriisi üle Maripuu kunstiõpetaja Tiiu Mölder, kelle käe all minister õppis üksteist aastat. „Maret on kuidagi võrgu sees, nurka surutud, tundub, et üksi jäetud,” lisas ta.

„Lõppude lõpuks jäädki sa oma probleemidaga üksi,” on oma järeltulijaile sotsiaalministri ametis öelnud eksminister Marko Pomerants.

Kunstiõpetaja Mölder jätkas: „Fantaasiatööd ei tulnud Maretil hästi välja, ses mõttes kunstnikku temas polnud, aga selle korvas töökus. Võisin talle kõik mured ära rääkida, ta mõistis inimestevahelisi suhteid. Kindlasti pole Maret kurjategija, nagu näidata püütakse.”

Maripuu töökusest ja hoolivusest räägivad paljud. Akadeemia Nord prorektor Kiira Kivinurk: „Väga kohusetruu ja tõsiselt süvenev õpilane. Kohustuslik kirjandus oli alati loetud.” Tallinna 49. keskkooli, praeguse Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral: „Vilistlasena ei ole ta unustanud kooli, on alati valmis osutama tuge, andma nõu. Inimesena hooliv, südamlik, tasakaalukas.”

Maripuu lapse ristiema, riigikogu toakaaslane Ivi Eenmaa leiab, et käes „on Mareti küpsemise aeg”. Eenmaal on meeles esimene kohtumine: Tallinna linnapeana võttis ta 1998. aastal vastu noorteühenduste liikmeid. „Maret tuli mu juurde ja küsis: miks olete vales erakonnas? Kuulusin Koonderakonda ja nii julge küsimus tekitas loomulikult huvi,” rääkis Eenmaa.

Edasine on avanud mõnegi erilise joone. „Naine, kes läheb lihtsalt pühapäeval pojaga kirikusse, on tänapäeval haruldane. Aga ta teeb seda!” ütles Eenmaa ja lisas: „Mareti kogu elu on olnud poliitika, alates öölaulupidudest. Esimese ministrina peab ta sotsiaalministeeriumi juhtima eelarvet vähendades, sellest tulevadki probleemid.”

Põhjalikkuse näitena meenutas Eenmaa tööd riigikogus, mil tema lahkus koju, Maret aga jäi öö hakul kabinetti koolitöid tegema. „Kindlasti peab Maret õppima rääkima lihtsas keeles, see oskus tuleb läbi kannatuste. Üks selline aasta nagu Maripuul praegu läheb kirja viie eest,” leidis Eenmaa.

Virumaa Muuseumide juht Ants Leemets sai Maripuuga tuttavaks Tallinna linnavalitsuses. „Täna pole küsimus Maripuu empaatiavõimes või töökuses. Ta ei osanud prohmakat ette näha, sattus segadusse. Probleemid võinuks olemata olla, kui meeskond oleks õigel hetkel tööle hakanud,” leidis Leemets.

Erakonna piksevarras

Üks ministeeriumis töötanud daam meenutas: „Ma ei õigusta Maripuud, aga tean, mis hirmuga majas uut ministrit vastu võeti. Seal olid ka varem asjad korrast ära, mõned osakonnad ei teinud tööd, vaid käisid tööl. Just nemad olid uue ministri kõige suuremad vastased. Hetkel on Maripuu piksevarras, kelle pihta sihitakse kõik välgud, mis Reformierakonnale suunatud.”

Loe veel

Veel 25. novembril 2008 andis Maripuu pressiteenistuse vahendusel teada, et ministeeriumis pole aastaga tehtud ühtegi viga, millest oleks Eestile kahju tõusnud. Täna on ta tööga hõivatud ja portree tarvis küsimustele vastamist võimalikuks ei pea.

Maripuust kui poliitika tõusvast tähest kirjutas 2002. aastal ajakiri Eesti Naine. „Ta sõna-pruuk on muhukeselikult mahlakas ja veidike eestiaegne, otsekui pärineks Esimese Wabariigi päevil ilmunud temanimelisest naisteajakirjast. Ta naerab klõginal, alatuse ja lolluse peale säriseb. Ütleb, et poliitikast rääkida võib konkreetselt, aga iseenese teemal on kohati väga sensitiivne,” kirjutas Tiiu Suvi, artikkel kandis peakirja „Maret, mari poliitikapuul”. Siis oli Maripuu Tallinna linnavolikogu esimees ja kabineti seintel rippusid Viiralti „Virve” ja kaks „Põrgut”.

Karjäär varises kokku kuuga

Ja praegu – sotsiaaldemokraat Jaak Juske blogi: „Täna on mul Maretist sügavalt kahju. Aastate jooksul sihikindlalt ehitatud poliitiline karjäär on varisenud kokku vähem kui kuu ajaga. Ausalt öeldes on mul raske meenutada teist Eesti poliitikut, kelle tegevuse kritiseerimisele oleksid suuremad päevalehed kulutanud pool kuud järjest iga päev mitu lehekülge. Olukorras, kus iga sinu sõna asutakse teravalt ründama, ei saa ükski minister oma tööd normaalselt edasi teha.”

Samasugused mõtted on tabanud paljusid. Tundub, et eelkõige naiste ja emade jaoks on ületatud kriitiline kriitika piir ja Maripuus on hakatud nägema ohvrit, keda asjata kiusatakse.

Paralleeli leiab 1995. aasta lindiskandaalist, mil siseminister Edgar Savisaart süüdistati salaja poliitikute vestluste lindistamises. Kui Savisaar teatas, et lindistamisega tegeles tema nõunik ja praegune abikaasa Vilja Laanaru, puhkes meediatorm, mis ületas paljude valuläve. Savisaart ja Laanaru hakati nägema süütute kannatajatena. Nende populaarsus kasvas, saavutati poliitiline immuunsus. Nüüd näib, et Savisaarte võidustsenaarium kordub Maripuu võtmes.

Kui Maripuu oleks…, siis kes ta oleks…

Palusin Maret Maripuud iseloomustada tuntud lastemängu abil, fantaseerides teemal, et kui Maripuu oleks …, siis mis või kes ta oleks.

Kui Maripuu oleks puu:

•• Rannamänd, kes seisab tormis. Peab ta vastu või murdub?

•• Kadakas, pikikarva saab silitada, vastukarva torkab, välja kiskuda võimatu.

•• leinapaju

…laul

••  „Millal maksan memme vaeva”

••  „Meil aiaäärne tänavas”

•• „Noorte leninlaste marss”

•• „Depressiivsed Eesti väikelinnad”

…raamat

•• Lätikeelne entsüklopeedia – palju tarku asju

•• Juhan Peegel „Ma langesin esimesel sõjasuvel”

•• Lewis Carroll „Alice Imedemaal”

•• Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk”

…lind või loom

•• Potsataja – energiline ja armas

•• Suur tark lind, kes rääkides kallutab pea küljele

•• Fööniks, selline nooremapoolne

•• Kurblik hamster puuris

…loodusnähtus

•• virmalised

•• tsunami

•• uduvihm

…kunstiteos

•• Navitrolla oskaks ehk joonistada üksikut Maripuud kesk kõrbe.

•• Tsaariperekonna naisliikme portree 18. sajandist

•• Ants Laikmaa „Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv” 1918

•• Midagi rubenslikku

•• „Mona Lisa”, jätkuva küsimusega – kas ja miks ta naeratab?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare