Põuane suvi kuivatas Järvamaal Esna jõe
Kalauurijate sõnul on tänavu jõekalade seisukohast tegemist erakordse aastaga, sest vastu talve on paljud kaladele olulised vooluveekogud tilgatumaks kuivanud. Ennekõike kannatavad seetõttu lõhelised, kelle kärestikulised ning kiirevoolulised kudemispaigad on mitmel pool veeta.
“Viimati kuivasid meil jõed, nagu tänavu, neli aastat tagasi, kui oli samuti väga põuane aasta,” meenutas kalauurija Meelis Tambets Järvamaal Öötla kandis Eesti Päevalehele kuivanud Esna jõe põhja näidates. “Toona teadis üks Esna ääres elav eakas mees kinnitada, et enne seda oli jõgi kuiv olnud 1939. aastal.”
Paide lähedal Pärnu jõkke suubuv Esna jõgi, mis on juba aastakümneid tuntud ühe Järvamaa parema forellijõena, on sel aastal poolenisti vooluveeta. Jõe ülemjooksul võib veesilmasid kohata vaid kopratammide taga ning jõeforellide sügisesed kudemisalad on ülemjooksul vee puudumise tõttu kadunud.
Kalauurijate kinnitusel pidavat see tänavu olema paljudes jõgedes tavaline nähtus ning kehvemate elamistingimuste tõttu on forellide tänavune järelkasv tavalisest paar sentimeetrit lühem.
Üksikud veesilmad
Tambets kummutas ka levinud väärarusaama, nagu päästaks koprapaisu taha kogunenud vesi sinna vangi jäänud kalad. “Tegelikult sisaldab paisutagune vesi väga vähe hapnikku ning kõik kalad peale ogalikke meenutavate luukaritsate hukkuvad,” teadis ta, märkides samas, et tavaliselt taanduvad kalad koos veega allavoolu. Vaid paikse eluviisiga kalad, nagu näiteks looduskaitse all olev võldas, on hukule määratud.
Kalauurija Rein Järvekülg osutas omakorda asjaolule, et vooluvee kadumise tõttu hukkuvad jõgedes ka kaladele toiduks olevad pisielukad. “Lisaks puruvanadele hukkuvad ka jõe-kirpvähid, kellest toitumine annab forellide lihale punaka värvuse,” tähendas Järvekülg.
Tambetsi sõnul kannatavad veepuuduse käes tänavu eriti Lääne-Eesti väikejõed. Samuti on tavapärasest tunduvalt madalamale langenud Emajõe veetase. “Emajõe kaldaäärsed rohumaad, kuhu noored kalad sügisel varju lähevad, on nüüd täiesti kuival,” nentis ta. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna juhi Andrus Simsoni sõnul avastasid keskkonnainspektorid hiljuti lõhejõgedel röövpüüdjaid otsides, et tilgatumaks on kuivanud ka Valgejõe ülemjooks. Veetu on ka Porkuni järv, kust jõgi algab.
Simson meenutas, et 2002. aastal asustati Põlula kalakasvandusest praeguseks ligemale 13 kilomeetri ulatuses kuivanud jõelõiku paarkümmend tuhat forellimaimu, kes pidanuks nüüd olema sirgunud nii suureks, et kalastajaid ahvatleda. “Valgejõe näol on tegemist ühe Lääne-Virumaa suurema lõhe-jõega ning toona peeti tänaseks kuivanud jõe lõiku forellidele täiesti elukõlblikuks,” meenutas Simson. “Praegu pole seal enam mõtet järelevalvet teha.”
Tambetsi hinnangul kergendaks jõekalade kurba olukorda vaid sügisesed vihmad, mis täidaksid jõesängid enne talvekülmi taas veega.
