Veeteema tõusis üles nüüd, mil ilmad on mõnda aega olnud soojad ja kuivad ning hoolsad aiapidajad hakanud taimi ja muru kastma. Mure on selline: kui keegi kodutänaval usinalt kastab ja põhjaveevarust osa ära kasutab, jääb veesurve väikseks ja õhtune kümblemisplaan võib üksnes niriseva kraani tõttu luhtuda.

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. “Iseenesest on olemas selline võimalus, et kui nõmmelased kastavad palju, siis Ülemiste veega aidata veesurvet üleval hoida,” ütleb aktsiaseltsi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Reigo Marosov.

Marosovi sõnul on tehniline lahendus lihtne – Ülemiste järve naabruses Pärnu maantee ääres olev pumpla, mis praegu on ühendatud veepuhastusjaamaga, tuleb ühendada Nõmme veevärgisüsteemiga. Uue ühenduse loomine võtab aega nädala-kaks ja see on võimalik juba sel suvel, kui aga keskkonnaamet ja kommunaalamet selleks loa annavad.

“See on ajutine lahendus. See pole mõeldud selleks, et anda nõmmelastele pidevalt pinnavett,” kinnitab Marosov. Lisaks põuaaegadele oleks uuest ühendusest vee-ettevõtte esindaja sõnul abi ka hädaolukorras, kui elektrikatkeskuse tõttu lähevad põhjaveepumplad rivist välja.

Aga põhjavesi? Kuidas nõmmelane edaspidi aru saab, kas kraanist tuleb põhjavesi või veepuhastusjaama osoneerimissüsteemist läbi käinud pinnavesi?

Kasta säästlikult

Uuendus puudutaks tema sõnul esialgu vaid Nõmme linnaosa, kuigi põhjavett kasutavad ka Pirita ja Merivälja. Nii vahetavad vee-ettevõtte meistrid tänavu Nõmmel välja enam kui 10 kilomeetrit veetorusid suurema läbimõõduga torude vastu.

Aiaomanikel soovitab veefirma automaatse kastmissüsteemi ehk n-ö sprinkleri kasutamise asemel koguda vihmavett ja valida kastmiseks varahommiku või hilisõhtu.

Nõmmelased ütlevad, et suvises veenappuses pole uut – inimesed ikka kastavad aedu.

Näituse tänaval pühib tuulist ilma trotsides Rein Vanaveski (79) kõnniteed. “Suvel ei saa meil teisel ja esimesel korrusel vett, keldrisse on veel surve,” kirjeldab ta.

30 aastat maapiirkondadesse veetorustikke projekteerinud Rein teab, mis toimub pumbajaamas ja reservuaaris ning et kodukandi veetorud on peened, ent naabertänavatel Pallis ja Kirdes juba vahetatakse neid.

Öösel pole probleemi, päeval kogutakse vett piiskhaaval: “Nirinal jookseb. Tuleb tükk aega oodata, et enne kui kannu täis saad.” Põua ajal on küll reeglid, millal tohib kasta, aga neist ei peeta kinni. Ülemiste vett oleks ta nõus tarvitama kastmiseks, “kui nad tahavad lasta mingit mittekvaliteetset vett”, aga mitte joogiks.

Seljaku tänaval pikutab aias puude vilus Tiina Põlendik (38), esimest päeva koolivaheajal Anna-Mai (8) ja pooleteisene Toom hüppavad batuudil. Selles peres kogutakse kastmiseks vihmavesi tünni ja põhjavesi maitseb hästi. “Väga hea! Ma olen taksopargi juurest pärit ja sellega võrreldes on ikka super,” kiidab Tiina.

Läänekaare teel toimetab Helvi (73) aias: rohib gladioolide, daaliate, astrite ja “turulillede” ümbert, mesitaru kõrval sumisemas. Naerab, et näeb välja nagu mardisant, ja pildile ei taha. Helvi leiab, et pärast seda, kui piirkonda rajati kahe aasta eest uus torustik, pole vesi justkui enam nii hea maitsega.

Uuendus eeldab tõsist analüüsi

•• “Ah sa mu meie! See on midagi uut,” kommenteerib hüdrogeoloog Erna Sepp Tallinna Vee algatust pumbata nõmmelastele ajuti Ülemiste veepuhastusjaama vett. Sepa sõnul on põhjavett piisavalt: “Jutt on nii, et nad tahavad müüa rohkem Ülemiste vett, et rohkem kasumit saada.”

•• Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni juures eile kogunenud välkkoosolek keskkonnaametnike, linnaplaneerijate ja vee-ettevõtjate osavõtul ei toonud Tallinna Vee pöördumisele vastust. Valdmanni sõnul on teema olnud õhus kümmekond aastat, uisapäisa midagi ei otsustata ja uuritakse riske. Keskkonnaamet on pooldanud Nõmme põhjaveetoitele jätmist, nii on kirjas ka linnaosa arengukavas.